Et popp olla, ei pea oma tervist rikkuma

Katkendeid alkoholi- ja suitsetamisteemalisest loengust Kuressaare gümnaasiumi 5.–6. klassi õpilastele 19. veebruaril.

Kui paljud teist on proovinud sigaretti suitsetada? Ilmselt päris paljud. Kindlasti olete ka kuulnud, et suitsetamine ja tubakas ükskõik millisel kujul – tavasigaret, vesipiip, e-sigaret, nuusktubakas, närimistubakas – on teie tervisele kahjulikud ja tekitavad sõltuvust.

Sigaretti tohib osta ja tõmmata alates 18. eluaastast. See ei ole lihtsalt üks ilus number, selle piiri paikapanemise taga on teadusuuringud. Inimesed arenevad erinevalt: üks kasvab hästi kiiresti pikaks, aga see ei tähenda, et ta mõistus järele jõuaks. Teine on kasvult hästi lühike, aga väga tark. Kui mõni, kes õpib koolis viitele, viia keset Tallinna ja öelda “mine koju Saaremaale!”, siis ta seda ei suuda. Teine õpib koolis kahtedele, aga käsi temal koju minna, ja ta on seal juba enne, kui sina kohale jõuad. Seega – kui oled põhikooliõpilasena suure inimese moodi, siis päris suur sa tegelikult veel ei ole.

Erinevate uuringutega on tõestatud, et 18-aastaselt inimene saab juba aru, mis on hea, mis on halb. Et sigaret ei ole vahva ega popp, vaid võib olla hoopis kahjulik.

Mis saab siis, kui isa, kes suitsetab ja ostab poest kaks pakki suitsu, paneb need kilekotti ja käsib koju viia, politsei peab aga lapse kinni ja avastab kotist avamata sigaretipakid? Karistada ei saa keegi.

Kui politsei ajab teid aga kell kaks öösel mööda skeitparki taga ja leiab teie taskust pooliku suitsupaki, siis võite olla ka 17-aastane, aga tubakatoodete omamise eest saate karistada ikka. Ei loe, kust te selle paki saite. Isegi kui sõber selle hoiule andis, saate karistada ikka teie. Kas sõber ütleb pärast aitäh ja maksab trahvi? Ei. Sellepärast palun, ärge kunagi võtke oma kätte teiste sigarette, alkoholi, narkootikume.

Üksteise nätsu ju ei näri?

Kui tavasigareti kohta on teada, et see on kahjulik ja mürk, siis e-sigaretti peetakse miskipärast heaks ja kasulikuks. Tegelikult on e-sigaret mõnes mõttes hullemgi. Hea, kui saate pakendilt lugeda, mida e-sigareti vedelik sisaldab. Kui ostate selle aga tänavanurgalt, võib see sisaldada mida iganes, kas või seebivett.

Pealegi tõmbate e-sigaretti suitsetades endale sisse palju kordi suurema nikotiinikoguse kui tavalisest sigaretist. Ja võite jääda hästi kiiresti sõltuvusse.

Paraku võib e-sigaretti võrrelda nutitelefoniga – see on kihvt ja popp, sellele saab külge panna igasuguseid vidinaid. Näiteks püstolikujulise ripatsi. Või hoopis Hello Kitty. Kõik vaatavad ja kadestavad. Just seetõttu tahetaksegi e-sigaretti teiste nähes suitsetada, ilma et selle järele päriselt vajadust oleks.

Arvatakse, et e-sigareti suitsetamisel lõhna tunda ei ole. Tegelikult on seda vägagi tunda. Kui näiteks bussis keegi maasikalõhnalist e-sigaretti tõmbab ja teile maasikalõhn kohe üldse ei meeldi, on see päris vastik.

Kindlasti on osa teist proovinud ka vesipiipu. See tundub tore seltskondlik tegevus, aga on palju karmim kui tavalise sigareti suitsetamine. Tossukogus, mis te tavalisest väikesest sigaretist suudate kopsu tõmmata, on vesipiibu torust tõmmatavaga võrreldes sadu kordi väiksem.

Ja hügieeniliseks seda tegevust küll pidada ei saa. Kas teate, et süljega levivad maailma kõige raskemad haigused? Kujutage ette: mina pistan huuliku esimesena suhu ja jätan selle peale natuke oma sülge. Järgmine võtab oma suuga huuliku küljest natuke minu sülge, lisab sinna enda oma ja annab huuliku edasi järgmisele. Nii käib see huulik suust suhu ja kõik lutsutavad üksteise sülge. Nätsu närides te ju ei anna seda edasi järgmisele ja see omakorda veel kellelegi? Tundub ju suhteliselt eemaletõukav? Aga samamoodi peetakse normaalseks ka näiteks seda, kui neli koolipoissi nurga taga üht ja sama, üksteise süljega koos olevat sigaretti tõmbavad.

Mõnel poisil on kombeks korjata konisid ja neid suitsetada. Kui te tõesti muidu ei saa, siis murdke vähemasti filter ära. Võtke tubakas sealt välja, keerake millegi sisse ja suitsetage seda. Ärge imege konisid – kui teaksite, kes on neid enne tõmmanud, siis võib-olla ei taha te seda koni isegi käega puutuda.

Niisiis – suitsetamine on mõttetu. Ja neil, kes suitsetavad, on palju lihtsam hakata tarvitama kanepit.

Alkohol erivõimeid ei anna

Kui paljud on teist maitsnud alkoholi ükskõik mis kujul? Enamik. Vahet ei ole, kas alkohol on kange, lahja, puhas, maitsestatud, siledas või krobelises purgis, klaastaaras või plekknõus, ämbris või kausis, seda tarvitada ja osta tohib alates 18. eluaastast. Ja alkoholi kaasas kandmisega on samuti nagu suitsupakkide puhul: kui viite isa õlle kotis koju, sellel on kork peal ja isa kinnitab politseile, et pudel kuulub talle, ei saa karistada keegi. Kui see on aga teie oma pudel, on lugu teine.

Ja tütarlapsed, pange tähele: sõbra alkoholi, sigarette, narkootikume oma käekotti panna ei maksa. Kui politsei need leiab, saab karistada ikka koti omanik.

Ei maksa ka arvata, et politseinik on nagu väike laps, kes ei oska Fanta pudelilt korki maha keerata ega saa aru, et selles pudelis on viinakokteil.

Joobes inimesel tekib miskipärast arvamine, et tal on erivõimed. Nagu arvutimängudes. Nii see siiski ei ole. Mis te arvate, mitu paari läheb klassiõhtu algul tantsima, kui valgustid põlevad? Null. Kustuta valgus – ehk läheb üks paar, anna viina – paljud. Kainena mõeldakse: “Kuidas ma nüüd lähen, teised vaatavad, ja ma ei oskagi tantsida, kõik hakkavad naerma.” Purjus peaga peetakse end aga tantsulõviks, enesekindlust jääb ülegi. Mis sest, et see “tantsulõvi” ei seisa ehk jalgelgi.

Kui lähete kainena majast mööda, ei pane te selle aknaid tähelegi. Joobnuna aga märkate: “Näe, täiesti terved aknad!” Võib tekkida soov võtta kivi ja visata terved aknad katki. Muide, alkoholijoobes või alkoholi hankimiseks pannakse toime, julgen öelda, 80 protsenti kõikidest kuritegudest.

Kui inimene on purjus, arvab ta miskipärast, et saab ujumisega paremini hakkama kui käimisega. Aga ei saa. Palun jätke meelde, et kui kunagi suuremaks saades peo korraldate, ärge tehke seda veekogu, näiteks tiigi läheduses. Päris ebameeldiv on hommikul sealt oma uppunud sõpra välja tõmmata.

Samuti ärge ronige alkoholi tarbima kuhugi kõrgele – näiteks lossi vallidele. Halval juhul kukute surnuks, veelgi halvemal veedate ülejäänud elu voodis.

Alkoholijoobes ei tohiks sõita autoga, aga ka mitte jalgrattaga. Kui purjus sõbrad teid autoga sõitma kutsuvad, ärge minge. Kui juba olete sellises autos, mida juhib purjus sõber, paluge kinni pidada ja astuge välja. Purjus juhil ei ole erivõimeid ja õnnetusse sattumine on vägagi tõenäoline. Ja kui kardate, et sõbrad võivad end puruks sõita, helistage 110. Sest kui nad kinni peetakse ja karistada saavad, on see ikkagi parem, sest nad jäävad ellu.

Veigo Väli
Politseikapten

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 390 korda, sh täna 1)