Veevärgi juhid: kuuldused veefirma surmast on enneaegsed (6)

LAHENDUS TULEB LEIDA: Nii Taavi Kurisoo kui ka Aivar Sõrm kinnitavad, et perspektiiv on veefirmal tõesti tume ja selleks, et ta enam nii tume poleks, tuleb leida lahendus. Foto: Sander Ilvest

LAHENDUS TULEB LEIDA: Nii Taavi Kurisoo kui ka Aivar Sõrm kinnitavad, et perspektiiv on veefirmal tõesti tume ja selleks, et ta enam nii tume poleks, tuleb leida lahendus. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare linnavolikogu viimasel istungil nentis abilinnapea Madis Kallas, et Kuressaare Veevärk on raskes majanduslikus seisus ja samamoodi edasi minna pole võimalik. Veefirma juhtide sõnul pole olukord küll kiita, aga seda siiski pikas perspektiivis, mitte nüüd ja kohe.

Ka teine Kuressaare abilinnapea Taavi Kurisoo tõdes Saarte Häälega kõneldes, et lause, mille Madis Kallas volikogus ütles, läks “oma elu elama ja sellest saadi veidi valesti aru”.

Nõnda saime lisaks Taavi Kurisoole ühe laua taha kokku ka veefirma juhatuse liikme Aivar Sõrme ja nõukogu esimehe Kalle Koovi, uurimaks, milline siis olukord tegelikult on.

“Kuuldused Kuressaare Veevärgi surmast on enneaegsed!” kinnitas Sõrm, kelle sõnul ei olnud ka Madis Kallase jutt olemuselt vale. “Perspektiiv on tõesti tume, aga see lause sattus kuidagi tänasesse-homsesse päeva, nagu oleks Kuressaare Veevärk hinge heitmas.”

Nelja-viie aasta teema

Kalle Koov lisas, et tema hinnangul pole veefirma viimased viis aastat nii hea tervise juures olnud, kui see praegu on. “Küll ei tähenda see, et tal mingit “sünnitraumat” pole, mis tuleb välja ravida. Aga ta on end kõvasti tervendanud,” rääkis Koov.

Nõukogu esimehe kinnitusel pole ettevõttel likviidsusprobleeme olnud ja juhatus on üksjagu tööd ära teinud kulude kokkuhoiuga. “Kui keegi on öelnud, et Kuressaare Veevärk on juba n-ö surmaeelses seisundis, siis nii see ei ole – veevärk on täiesti normaalses seisus.”

Aivar Sõrme sõnul on teema veefirma puhul jätkuvalt sama, millest juba aasta või poolteist räägitakse. Nüüd on ka riigikontrolli värske audit välja toonud, et enamik väiksemaid või keskmisi vee-ettevõtteid Eestis on keskpikas perspektiivis tegelikult jätkusuutmatud, nõnda ka Kuressaare Veevärk.

“See tähendab, et nad ei tule siis enam toime veehindade najal, nad hakkavad toime tulema selle najal, kui keegi hakkab neid toetama, neile juurde maksma,” selgitas Aivar Sõrm. Need nn juurdemaksjad saavad olla kas omanikud-aktsionärid, riik või Euroopa Liit. Saaremaal on Sõrme sõnutsi viimase viie aastaga veemajandusse investeeritud suurusjärgus 25 miljonit eurot.

Kuressaare Veevärgil on laias laastus taastamata või otse öelduna liigvana 30 protsenti põhivahenditest, sh 10 protsenti on kohe päris vana. “Umbes 10 protsenti meie vee- ja kanalisatsioonitorustikest pärinevad aastast 1970 või veel varasemast. Neid torustikke ei tohiks enam ammu olla,” tunnistas Sõrm, mööndes, et nende torustike väljavahetamine läheks maksma umbes 5 miljonit eurot.

Need tööd tuleb tema sõnul lähiaastatel kindlasti ära teha. Seda raha, millega need asjad klaariks saada, veevärgil endal aga kuskilt ei teki. “Seda raha ei ole, seda raha ei tule ja seda pole võimalik inimeste käest ka hinna kaudu võtta,” võttis Sõrm asja kokku.

Otsivad lahendust

Võimalikele lahendustele on mõeldud. Üks osaliselt edasiviiv võimalus leiti Sõrme sõnul läinud suvel, kui aktsionärid kokku tulid ja otsustasid, et veeteenuse hinna tase igas omavalitsuses katab oma piirkonna jooksvad rahalised kulud. “Et kehtestame hinna sellisel tasandil, et ülejäänu osas, kus on vaja teha suuremaid kulutusi, vaatavad aktsionärid üksteisele otsa ja püüavad leida ühiseid lahendusi,” rääkis Sõrm. See tähendab aga ikkagi ka toetusi.

Võimalikke lahendusi pakub edaspidiseks ka mainitud riigikontrolli audit. Seal räägitakse nt Šveitsis kasutusele võetud amortisatsioonifondist, kuhu korjataksegi raha kohalikelt omavalitsustelt, riigilt. “Vaadates riigikontrolli auditi akti ütleks ma küll, et varem või hiljem peab riik või omavalitsuste liit mingi lahendi leidma,” nentis Kalle Koov, kelle kinnitusel ei ole ju tegemist ainult Kuressaare Veevärgi probleemiga. “Oleme probleemi hoomanud, mitu head aastat lahendust otsinud ning selge on, et seda ainuüksi Kuressaare Veevärk välja ei mõtle ja ellu ei vii,” kinnitas ta.

Nõukogu esimehe sõnutsi tehakse omalt poolt parim, et vee hind oleks omavalitsustes tasakaalustatud ja kataks kõige esmasemad kulud. “Otsime kompromissi sedapidi, et teenust osutab veevärk. Aga me ei ole vastu, kui seda soovib teha mõni kohalik omavalitsus.”


Milline on veevärgi finantsseis?

Veevärgi juhatuse liikme Aivar Sõrme sõnul oli veefirma möödunudaastane põhitegevuskahjum 670 000 eurot.

Kuna saadud on 1,3 miljonit eurot toetust eelkõige keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu, siis paistab n-ö paberil välja 620 000 eurot plussi. “Meie majandustegevuse praegune vääramatu tulemus on siiski see, et kõrvalise abita toodame me 700 000–800 000 eurot kahjumit aastas,” tõdes Sõrm.

Veevärgi nõukogu esimehe Kalle Koovi sõnul on see paratamatu. “Ma siiski kiidaksin juhatust, sest see, et juhatus eelmisel aastal jaksas planeeritud kuludest 220 000 kokkuhoidu saavutada, et meie kahjum ei olnud 800 000 eurot, vaid 600 000 eurot, räägib enda eest,” nentis ta. “See 600 000 kahjumit on ikkagi parem, kui 800 000 kahjumit ja praegu ei ole mingiks paanikaks põhjust.”

Ta lisas, et praegu ei ole neil strateegiliselt plaanis olnud veehinnatõusu arutada enne kui 2016. aastal.

“See, et me praegu räägime Kuressaare Veevärgi tegelikust majanduslikust seisust näitab ettevõtte head juhtimist. See näitab, et ettevõtte juhtkond näeb kaugemale, kui nende kolmeaastane ametiaeg,” ütles Kuressaare abilinnapea Taavi Kurisoo.

Kurisoo sõnul ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et praeguseni on osa amortiseerunud  torustikke välja vahetamata ning selleks vaja minevad summad on piisavalt suured, et seda ei ole mõistlik proovida koguda veeteenuse hinna tõstmisega. “Praegu oleme olukorras, kus Kuressaare Veevärgi aktsionärid ehk omavalitsused on saavutanud kokkuleppe, et veeteenuse hinnaga omavalitsuses kaetakse kohaliku veeteenuse esmased kulud,” nentis ta.
Lähiajal tuleb aga abilinnapea sõnul leida võimalus vajalike investeeringute tegemiseks ning raha selleks peab tulema väljastpoolt Kuressaare Veevärki.

Veefirma nõukogu läinud reedel toimunud koosolekul otsustati, et edasise asjade võimaliku käigu teema võetakse aprilli algul aktsionäride üldkoosoleku päevakorda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 094 korda, sh täna 1)