Soe märtsikuu lõhub kruusateid

TEEMEHED: Arvi Kupart ja Mikk Tuisk seisavad traktori haakes oleva saha juures, millega eile hööveldati siledamaks teed Salme vallas Möldri külas. Foto: Sander Ilvest

TEEMEHED: Arvi Kupart ja Mikk Tuisk seisavad traktori haakes oleva saha juures, millega eile hööveldati siledamaks teed Salme vallas Möldri külas. Foto: Sander Ilvest

Varane kevad on pannud kruuskattega teed aktiivselt lagunema. Eile korrastasid Eesti Teed AS-i Kuressaare teepiirkonna Salme meistripunkti töömehed Üüdibe ja Möldri küla vahelist teelõiku.

Valves olnud Arvi Kupart ütles, et kuna osa tee muldkehast on alles külmunud, ei saa nad veel hööveldamist suurelt ette võtta. “See ei käi niimoodi, et jätame kusagilt 100 meetrit vahele,” selgitas ta, sest just esimese kevadise hööveldamisega valmistatakse muldkeha suveks ette.

Kui tavaliselt alustatakse hööveldamisega märtsi lõpus, siis sel aastal on kevad olnud varajane. “Tegelikult on see aga petlik,” arvas Kupart.

Nimelt saadeti ka eile hommikul kella viie ajal libedustõrje masinad välja, sest kuigi kraadiklaas näitas plusskraade, oli teepind jäätunud. “Õhtul sadas vihma, siis pöördus tuul loodesse ja hommikul patrull arvas, et olukord on piiri peal,” kirjeldas Arvi Kupart kiiresti muutuvaid teeolusid.

Samas ei või hööveldamisega ka hiljaks jääda, sest kuivanud pind on hiljem nagu betoon. Samuti kergitab külm üles teetruubid. Maapinna sulades vajub truup tagasi ja teepinnas tekib lohk. Kui muldkeha ära kuivab, peaks normaalne olukord taastuma. Kupart rõhutas, et parem on mõni nädal auklikke kruusateid kannatada, kui pärast pool suve kiruda mülkaks muutunud teed.

“Tegelikult on nii, et ka vahetult pärast hööveldamist on teepind pehme ja tundub, et olukord on päris hull,” rääkis ta. Mõne aja pärast sõidetakse teematerjal aga uuesti kinni.

Mustkattega teedele on Sõrves mitmes kohas seatud 10 tonni massipiirangud, sest sellise katte korral on teekahjustusi raskem parandada kui kruusateedel.

Positiivsena nimetas Kupart seda, et lund oli sel aastal vähe ja see sulas kiiresti, mistõttu suurvesi seekord maanteedele ei tunginud.

Maanteeameti Kuressaare esinduse hooldeosakonna peaspetsialist Mikk Tuisk tunnistas samuti, et suurim probleem on Saaremaal praegu kruusateedega. “Teed on pealt sulanud, aga seest külmunud. Lagedal saab juba hööveldada, aga metsa vahel on teed külmunud,” ütles ta.

Teedele seatud massipiirangute kohta soovitas ta uurida maanteeameti kodulehe rakendusest tarktee.mnt.ee.

Sarnaselt riigiteedega on omad massipiirangud kehtestanud teedele ka omavalitsused. Näiteks Orissaare vallas on 10. märtsist kuni uue korralduseni Orissaare valla munitsipaal- ja avalikus kasutuses olevad erateed suletud veokitele ja mootorsõidukitele kogumassiga üle 8 tonni.

Samasuguse piirangu on kehtestanud ka Orissaare naabervald Leisi, mille kodulehel antakse teada, et seoses teekatte seisundi nõrgenemisega on veokitele täismassiga üle 8 tonni suletud järgmised Leisi valla kohalikud teed: Metsküla–Tagametsa tee, Pöitse–Pikassoo tee, Pöitse–Linnuse tee, Pädassoo tee, Leisi–Parasmetsa tee ja Katessoo tee. Liikluspiirang kehtib piirangu lõpetamise teate avaldamiseni Leisi valla veebilehel.


Märtsi alguse ilm läks ennetähtaegselt plussi

Kevadehõngulised ilmad on rahva pannud juba kevade järele õhkama. Ilmateenistuse andmetel on märtsikuu esimene kolmandik tõepoolest üsna soe ning peaaegu sama soe oli märtsi algus ka viis aastat tagasi.

Tänavuse märtsi esimene kolmandik on normist kolme kraadi võrra soojem. See tähendab seda, et kui keskmised temperatuurid peaksid märtsi algul olema veel termomeetri miinuspoolel, siis tänavu on nad roninud plussi.
Näiteks Kuressaares on norm –1,8, kuid Roomassaares mõõdeti sel aastal keskmiselt +1,4 kraadi. Vilsandil tõusid soojakraadid lausa 2,1 kraadi plussi. 1987. aastal oli aga samal perioodil näiteks –11 kraadi külma, 1961. aastal jällegi 3,4 kraadi sooja.

Viimati oli märtsi esimene kolmandik peaaegu sama soe 2008. aastal, mil märtsi esimese kümne päeva keskmine õhutemperatuur oli Vilsandil +2,3 °C, Sõrves +2,0 °C ja Roomassaares +1,9 °C.

Eelmisel aastal oli aga veel märtsi keskpaigaski väljas pea –20 kraadi külma ning 2009. aastal sadas 10. märtsil maha 20 cm lund.

Ka nüüd ei pruugi kevadilmadel pikka pidu olla, juba selleks nädalavahetuseks lubab ilmateenistus lund ja lörtsi.

Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 702 korda, sh täna 1)