Liialt varajane kevad nõuab põldudele väetist

LOODUS KUU AEGA EES: Kaarma valla viljakasvataja Aivar Lember peab tänavust märtsiilma erakordseks. Foto: Sander Ilvest

Eesti põllumeeste keskliit palub keskkonnaministrilt seoses erakordselt varase kevadega luba alustada sel kevadel väetiste külvamist lubatust varem.

Seaduse kohaselt tohib orgaanilisi ja mineraalväetisi laotada alles 1. aprillist. Kuna kevad on tänavu saabunud tavapärasest aga palju varem ja taimede kasvutsükkel on alanud, soovivad põllumehed alustada taliviljadele mineraalväetiste külvamist juba lähiajal. Vastasel korral on sügisel vältimatu suur saagikadu.

Kaarma valla viljakasvataja Aivar Lember pidas tänavust märtsiilma erakordseks. “Tuul ja päike on põllud päris kuivaks teinud ja kui sellist ilma edasi peab ning vihma ja lumelörtsi suurt ei tule, siis võiks lähiajal väetist andma hakata,” ütles Lember, kelle Pähklas asuv tritikupõld pisut juba kolletab ja vajab lähiajal toitainetega turgutamist.

Aivar Lemberi hinnangul on loodus sel aastal tavapärasest vähemalt kuu aega ees. “Vanasti oli ikka naistepäevatorm, kolm päev tuiskas, nüüd pole lund õieti olnudki. Praegune aeg näeb välja nagu aprilli lõpp,” lausus Lember.

Valjala valla viljakasvataja Jaan Sink ütles, et tema taliviljad näevad välja tumelillad, mis viitab karjuvale fosforipuudusele ja vajadusele hakata taimedele väetist andma. Sink on veendunud, et keskkonnaminister tuleb põllumeestele vastu ja lubab väetamisega sel aastal varem pihta hakata. Sink ise ootab enne põllule minekut ära ilmaennustajate lubatud lörtsi ja vurab väetisekülvikuga põllule järgmisel nädalal.

Nagu Aivar Lember peab ka Jaan Sink tänavust aastat väga eriliseks. “Sel aastal nägin rästikut juba 6. märtsil, see on ikka väga vara,” märkis Sink, kelle sõnul pole teinekord rästikut isegi veel mai algul näha. Kogenud viljakasvataja tuletas meelde tarkusetera, mille kohaselt algavad põllutööd kaks nädalat pärast rästiku väljailmumist. “Rästik on maapinna kraadiklaas ja kui maapind läheb niivõrd soojaks, et rästik üles ärkab ja ennast välja ajab, siis sealt edasi kahe nädala pärast on külviaeg,” rääkis Sink, kelle sõnul on seda vanarahvatarkust Saaremaal põlvest põlve edasi antud.

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu tegi keskkonnaministrile saadetud kirjas ettepaneku sarnaste olukordade paindlikumalt lahendamiseks tulevikus algatada veeseaduse täiendus, mille kohaselt oleks keskkonnaministril võimalik väetiste laotamise seadusega kehtestatud kuupäevalisi piiranguid muuta vastavalt ilmaoludele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 383 korda, sh täna 1)