Saaremaa vapse juhtis baltisakslane (3)

EESTIMAA EEST: 1882. aastal Muratsi mõisas sündinud parun Arthur von Buxhoeveden, kes 1930. aastate alguses juhtis marurahvuslikult meelestatud vabadussõjalaste Saaremaa organisatsiooni, on Eesti riigile suuri teeneid osutanud. Sellel 1920. aastate II poolel tehtud fotol on ta koos poja Eugen Arthur Ottoga (sünd 1920). Parun von Buxhoeveden suri 1964. aastal  Karlsruhes Baden-Württembergis. Foto: Saaremaa muuseum

EESTIMAA EEST: 1882. aastal Muratsi mõisas sündinud parun Arthur von Buxhoeveden, kes 1930. aastate alguses juhtis marurahvuslikult meelestatud vabadussõjalaste Saaremaa organisatsiooni, on Eesti riigile suuri teeneid osutanud. Sellel 1920. aastate II poolel tehtud fotol on ta koos poja Eugen Arthur Ottoga (sünd 1920). Parun von Buxhoeveden suri 1964. aastal
Karlsruhes Baden-Württembergis. Foto: Saaremaa muuseum

1934. aasta 12. märtsil tehti Eesti demokraatiale mõneks ajaks lõpp: kaks meie toonast veteranpoliitikut Konstantin Päts ja Johan Laidoner korraldasid riigipöörde ja kehtestasid autoritaarse riigikorra.

Riigipöörajate endi sõnul tõukas neid otsustavale tegevusele “mure eesti rahva vaimse tervise pärast”, mille “haiglast olekut” kasutasid osavalt ära marurahvuslased ehk vabadussõjalased. Kui veider see ka ei tundu, juhtis Saaremaal rahvuslaste tegevust kuulsast von Buxhoevedenide suguvõsast pärit mees.

Alustuseks veidi vabadussõjalastest ja nende eesmärkidest üldse. 1930. aastate alguse majanduskriisi ajal said üha enam ilmseks Eesti 1. põhiseaduse (1920. aasta põhiseadus) nõrkused: kriis nõudis kiiret tegutsemist, seda ei võimaldanud aga riigi tähtsaim õigusakt, mis hajutas liialt võimu ja andis otsustamisõiguse eranditult 100-liikmelisele riigikogule.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 352 korda, sh täna 1)