Põllumehed on valdade ühinemise osas äraootaval seisukohal

MIKS KA MITTE? Kipi küla talunik Ahto Väli leiab, et vallavalitsus võib ka asuda kaugemal, kuid sotsiaaltöötaja peaks kindlasti jääma Lümandasse. Foto: Sander Ilvest

MIKS KA MITTE? Kipi küla talunik Ahto Väli leiab, et vallavalitsus võib ka asuda kaugemal, kuid sotsiaaltöötaja peaks kindlasti jääma Lümandasse. Foto: Sander Ilvest

Saarte Hääl uuris, mida arvavad kolmapäeval alanud Kärla, Kaarma ja Lümanda valla ühinemiskõnelustest nende omavalitsuste põllumehed.

Lümanda vallas Kipi külas asuva Vatsliku talu peremees Ahto Väli ütles, et tema hinnangul ei ole kolme valla ühinemine väga paljuski sugugi hea. “Kui päris aus olla, siis ma ei saagi aru, mis sellest võidetakse ja kust see kokkuhoid tuleb,” ütles Väli. “Praegusel hetkel näen mina, et muud kokkuhoidu ei tule kui ainult vallavanema palk,” leidis ta. “Põhilised valla funktsioonid peavad ju jääma, tahes tahtmata kulub raha ka edaspidi teedele ja haridusele, kui just koolimajasid ka ära ei kaotata.”

Ahto Väli ütles, et kolme valla ühinemise korral peaks Lümandasse kindlasti jääma sekretär ja sotsiaaltöötaja, kelle poole vanainimesed oma muredega saaksid pöörduda. “Põhiline elu peaks jääma ikka käe-jala juurde,” arvas Väli.

Kui valdade ühinemise tulemusel kandub kogu valitsemine üle Kaarma vallamajja Kuressaares, siis pole see taluniku hinnangul päris õige. “Noorele inimesele nagu meie, see probleeme ei tekita, aga pensionärile kindlasti ja põhiline, kes oma murega valda pöördub, ongi pensionär,” rääkis Ahto Väli.

Lümanda valla Kulli küla Jaani talu peremehe Harry Heinami sõnul ei ole temal ühinemise vastu midagi, ehkki jääb selgusetuks, palju siis elu selle tulemusel muutub. “Hullemaks ma ei näe siin küll midagi minemas, kui palju aga paremaks, seda ei oska praegu arvata,” rääkis lambakasvataja. Isegi kui Lümanda kant jääb ühinemise tulemusel veelgi suuremaks ääremaaks, ei tohiks Heinami hinnangul sellel põllumeestele üldiselt mingit mõju olla. “Talunik peab ikka ise omadega välja tulema,” sõnas Heinam.

Jaani talu peremees märkis, et niipalju kui tema on kohalike inimestega valdade ühinemise teemal rääkinud, ollakse valdavalt seda meelt, et ühinemisest pole pääsu ja omal jõul kuigi kaua enam välja ei vea. Isegi vallaametnike kolimine Kuressaarde Heinamit ei hirmuta. “Palju lihtinimesel seda vallamajas käimist ikka on, pealegi on linnas käimist niikuinii,” arutles ta. “Bussiliiklusega on sama asi – linna saab teinekord lihtsamini kui Lümandasse,” lisas ta.

Harry Heinam ütles, et Lümanda vald on ühinemisest alati huvitatud olnud, kuid teatud mõttes olnuks ehk mõttekam ühineda Kihelkonna vallaga. “Me oleme nagu kaks ühesugust valda siin ääre peal, aga ju siis näeb, mis sellest Kihelkonnast pärast saab või jääbki üksi ripakile,” lausus Heinam.

Kärla põllumees, Saare Saba ja Sarved OÜ juht Meelis Sepp arvas, et mingis osas läheb elu pärast ühinemist kohapealsel tasandil kindlasti kehvemaks. “Võtame näiteks valla teede olukorra – kas ühinenud omavalitsuses jäävad ikka kõik valla teed n-ö pildile,” kahtles Sepp. “Elu on näidanud, et alati kui toimub mingi suurenemine ja kokkuliitmine, käib ametnikel üle jõu selle asja mõnede detailide hoomamine,” selgitas ta.

Meelis Sepa sõnul on ühinemisel ka oma plussid, nagu koolivõrgu korrastamine, ent õhku jääb küsimus, mida annab kolme valla ühinemine, kui ülejäänud pisikesed kribud alles jäävad. “See on minu jaoks nagu mõttetu asi,” sõnas Sepp.

Meelis Sepp ütles, et pärast kolme valla ühinemist peab Kärla vallamajja kindlasti jääma sotsiaaltöötaja, sest sotsiaalvaldkond eeldab pidevat vahetut tööd inimestega. Seevastu ülejäänud ametnike järele Kärlal pärast ühinemist Sepa hinnangul enam vajadust pole. “Näiteks maavalitsuste raamatupidamine on ka viidud kokku Viljandisse, nii et pole üldse oluline, et vallamajas peaks veel midagi muud olema,” lausus ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 557 korda, sh täna 1)