Toidupank vajab vaid ruume (9)

Eesti Toidupangaga on läbirääkimised täies hoos ja Kuressaare linnavalitsuse jah-sõna on koostööks olemas. Kui nüüd veel sobivad ruumid leiaks, võiks Kuressaares peagi tööd alustada Saaremaa Toidupank.

Meie väikeses Eestis on üle 200 000 inimese, kes elavad kas vaesuses või vaesuse piiril. Absoluutses vaesuses elab 45 000 last. Saaremaal elab pea 35 000 inimest. Kahjuks leidub ka siin inimesi, kes vajavad toetavat abikätt.

Maal raskem olukord

Näiteks toimetulekutoetusteks ja üksikvanema täiendavaks toetuseks jagati Kuressaare linnas mullu 92 000 eurot peredele, kus toimetulek ja igapäevase toidulaua katmine on keeruliseks osutunud. Kaarma vallas, kus elab umbes 4400 inimest, oli vastav summa 36 000 eurot.

Esialgu suurena tunduvad summad on abivajajatele sageli viimane õlekõrs ning laialijagatuna tihti marginaalsed. Teatavasti on olukord maapiirkonnas tihti veelgi raskem. Abistatavate hulka kuuluvad sageli suured pered, üksikvanemad, pensionärid, töötu täiskasvanuga leibkonnad, puudega inimesed jt. Kuna sotsiaalsed garantiid on Eestis võrreldes ülejäänud Euroopaga suhteliselt madalad, on heategevusorganisatsioonide roll nende inimeste aitamisel sageli märkimisväärne.

Toidupangad on rajatud selleks, et kaubandusvõrgus üle jäävat kvaliteetset toidukaupa ümber jagada. Eestis on praegu toidupank 11 linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Valgas, Türil ja Paides, kus kohalik toidupank tegutseb Järvamaa Toidupanga nime all.

Et vähendada äravisatava hea toidukauba osakaalu Saare maakonnas ning samas aidata neid Saaremaa peresid, kel napib toidupoolist, tahamegi luua kohaliku toidupanga.

Koostöö on oluline

Jätkame sealt, kuhu oleme jõudnud. Seni oleme projekti “Leib laual” raames teinud head koostööd Kuressaare Selveriga. Sealt saadud toidukaup on jagatud abivajajatele koostöös Kuressaare kogudustega (Nelikaare kirik, Siioni kirik, Laurentiuse kirik, Seitsmenda Päeva Adventistide kirik, metodisti kirik). Seega loodame tulevikus jätkata Selveriga ning kaasata toidupanga töösse ka teisi huvitatud kauplusi. Edaspidi loodame luua koostöösuhted ka kohalike talunike ja toiduainetööstusega.

Koostöö kohaliku kaubandusvõrgu, heategevusorganisatsioonide ja omavalitsusega on toidupanga loomiseks esmatähtis, kuid samamoodi on oluline õige töökeskkond – ladu, kus kaupa hoiustada ja väljastada.

Alustavale toidupangale pole palju vaja, 50–100 m2 on piisav pind. Ka võiksid ruumid asuda esimesel korrusel ning olla kuivad ja korras. Oluline on vee ja kanalisatsiooni olemasolu ning suured uksed, et oleks võimalus kauba maha- ja pealelaadimiseks.

Samuti ootab alustav toidupank peagi vabatahtlikke abilisi, kes oleks valmis jõudumööda igapäevasesse töösse panustama.

Alur Õunpuu
Kuressaare Nelikaare koguduse pastor


KOMMENTAAR

Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor:
Mina pooldan toidupanga rajamist Saaremaale. Kui on neid, kes elavad hästi, on alati ka neid, kes nii hästi ei ela. Ei ole väga harv juhus, kui kiriku uksest astuvad sisse inimesed, kel abi vaja. Möödunud nädalal käis üks minuealine mees, kes ütles otse välja, et tuli toidu pärast. Ma leidsin talle, mida anda. Seega – küllap meil juba on inimesi, kellel on toidupanka vaja.

Usun, et Alur Õunpuu on need asjad läbi mõelnud. Toidupank võimaldab asju paremini koordineerida, praegu käib see töö lihtsamas vormis. Arvan, et kui oleksid eraldi ruumid ja koostöö rohkemate kauplustekettidega, oleks võimalik abiga kaugemale ulatuda, ka valdadesse. Tore oleks, kui kevadel-suvel asi suuremas plaanis käima läheks.

Mari-Anne Tuuling, Leisi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja:
Toidupanga toiduabi on üks vaesust leevendav abinõu, mitte sünniõigus. Tihti võib abivajamisest saada passiivsust ja halba harjumust toetav õpitud abituse instrument. Milleks ennast aktiviseerida, kui regulaarne abi on alati käepärast?

Siiski on teatud sotsiaalsed riskirühmad, kes on õigustatud seda abi saama, nt madalapalgalised inimesed, kelle peres kasvavad lapsed, või puudega lapse pere, kelle vanemad on lapse ööpäevaringse hooldamise tõttu palgatööga alahõivatud. Samuti on õigustatud seda abi saama ajutiselt majandusraskustesse sattunud isikud.

Leian, et on igati väärt ettevõtmine viia kokku pered, kes vajavad toiduabi, ning kauplustes, tootmisettevõtetes ja hulgiladudes peagi realiseerimisaega ületav toit. Toidupank on justkui puuduv lüli toidu raiskuminemise ja puudustkannatavate perede abistamise vahel.

“Parim enne” märgistust kandev kaup ei võrdu “kõlblik kuni” kaubaga, seega peaks antav toit olema söömiskõlbulik. Iseasi, kuidas abivajav ja eneseväärikust hindav kodanik sellist abi tõlgendab.

Saaremaal loodava toidupanga struktuur ja toimetamine peaks olema nii tõhus, et toidupank ise ei osutuks puudustkannatavaks, st frustreerunud ja allaandmismõtteid mõlgutavad ülekoormatud vabatahtlikud abijagajad abivajajatele olematutes tingimustes “kõlblik kuni” toitu pakkumas. Sellist toidupanka meie Saaremaa ei vaja.

Toidujääkide jagamist saab korraldada ka toidupangata. Leisi vallas on aastaid toiminud kiiduväärt praktika, kus abivajajale tuleb ajutiselt appi Karja Pagariäri või mõni väikeettevõtja või lihtsalt hea inimene, kellel on üle hoidiseid ja põllumajandussaadusi. Heategevus jõuab puudustkannatava inimeseni liigse afišeerimiseta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 672 korda, sh täna 1)