Esimestesse klassidesse vastuvõtu korraldamine tekitab küsimusi (8)

Väga suur hulk Kuressaare inimesi on pikki aastaid üles näidanud teadlikkust oma lastele õige kooli valimisel. Selle nimel on istutud lausa öö läbi kooli ukse taga järjekorras või tegutsema aetud pool suguvõsa ja sõpruskonda, et saaks e-avalduse esitada esimeste hulgas.

See, kas parimaks peeti Saaremaa ühisgümnaasiumi, Vanalinna kooli või Kuressaare gümnaasiumi, ei olegi praegu oluline, oluline on see, et inimestel endil oli võimalus ise midagi ette võtta, et soovitud tulemuseni jõuda.

Üle-eelmise nädala Kuressaare Sõnumitest saime aga lugeda, et sel nädalal alanud vastuvõtt Kuressaare koolide esimestesse klassidesse ei jäta vanematele võimalust ise midagi selle heaks teha, et oma laps soovitud kooli saada.

Kui tung ühte või teise kooli kujuneb suuremaks, kui seal on plaanitavaid õppekohti, siis otsustatakse koolisaajad, tsiteerin, “elukohaläheduse printsiibist” lähtuvalt.

Kuna teade vastuvõtu põhimõtte sisulisest muutusest tuli vahetult enne avalduste vastuvõtu algust, ei jõudnud inimesed nende jaoks sobilikku kooli saamiseks ilmselt ka midagi ette võtta.

Põhimõtteliselt oleks olnud ju võimalik leida sugulane või tuttav, kes elab soovitud kooli läheduses, ja korraldada lapse sellele aadressile sissekirjutamine…

Koolitee võib kujuneda pikemaks

Samas võib kooliläheduse mõte ju esmapilgul õiliski tunduda, aga kas kooli lähedus on ikka see kõige olulisem näitaja, mille alusel lapsed koolidesse paigutada? Vaid siis võiks koolilähedus määravaks osutuda, kui valida oleks täiesti ühesuguste koolide vahel. Kuressaares, nagu me aga teame, see nii ju ei ole – SÜG on SÜG ja KG on KG.

Pealegi selgub, et kui valida igale lapsele lähim kool, siis kokkuvõttes võib koolitee kujuneda isegi pikemaks kui juhul, kui mõni laps ei käikski tema kodule lähimas koolis. Murekohti on veel. Nimelt on Kuressaare linnal Kaarma vallaga leping, mille kohaselt tasutakse vastastikku haridusasutuste investeeringuid ja vastutasuks võetakse linnakoolidesse valla lapsi (ja ka valla kooli linna lapsi) täpselt samadel alustel, mis enda omi.

Seades nüüd esimestesse klassidesse vastuvõtul määravaks lapse elukoha läheduse koolile, ei saa küll kuidagi nõustuda, et Nasva või Randvere lapsel oleksid samad šansid Saaremaa ühisgümnaasiumisse või Kuressaare gümnaasiumisse saada kui linnalapsel. Kas on siin nüüd tegu ühepoolse lepingust taganemisega, millega kaasneb ka vallapoolne linnakoolide rahastamisest taganemine, näitab aeg.

Selle teemaga pisut tegeledes jõudsin aga enda jaoks veel päris raskesti mõistetava olukorrani. Nimelt on linnavalitsus 14. veebruaril 2012 vastu võtnud määruse “Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord”, mille paragrahv 6 ütleb üheselt, et “Kui ühte kooli astumiseks on esitatud rohkem taotlusi, kui selles koolis on kohti, arvestatakse Kuressaare linnas või Kaarma vallas registreeritud elukohta omavate laste taotluste läbivaatamisel oluliste asjaoludena: 1) sama pere teise lapse õppimine eelistatud koolis; 2) lapsevanema töötamine eelistatud koolis; 3) taotluste esitamise ajalist järjekorda; 4) lapsevanema soove.”.

Kehtib nii uus kui ka vana kord

Sama määrus jätab linnavalitsusele vaid võimaluse kinnitada järgmise õppeaasta taotluste vastuvõtu ja menetlemise täpsustatud ajakava, mitte aga muuta õpilaste vastuvõtu põhimõttelisi aluseid.

Ometi on 11. veebruari 2014 korraldusega nr 91 kinnitatud määrusega sätestatud vastuvõtu tingimuste kõrvale ka uued. Nüüd on tekkinud olukord, kus meil on kaks kehtivat õigusakti, millest üks (määrus) ütleb, et laste esimesse klassi vastuvõtul tuleb arvestada taotluste ajalist järjekorda ehk nn nobedaid näppe. Teine (korraldus) aga, et nobedaid näppe ei arvestata ja arvestatakse hoopis lapse elukoha kaugust koolist. Inimesed on pandud keerulisse olukorda…

Kuid ega linnavalitsuse seiski kiita ei ole, kui peaksid tekkima vaidlused selle üle, kas määruse ja korralduse vastuolulisel samaaegsel kehtimisel ei peaks mitte kehtima määruses sätestatu, ja kust võtta siis seda avalduste esitamise ajalist järjekorda, mida tänavuse korralduse kohaselt ei peeta.

Jääb üle ainult loota, et inimeste soovid ühtivad täpselt sellega, kui palju esimeste klasside kohti on linnavalitsus koolidesse kavandanud.

Järgmiseks aastaks tuleks aga tõsiselt kaaluda naasmist Kuressaares seni kehtinud (ja ka praegu kehtiva) korra juurde, kus inimestel on võimalik oma lastele kooli valides ka ise midagi ette võtta.

Põhimõtteliselt on küll isikliku tahteavalduse rakendamine võimalik ka kooli ja kodu vahekauguse arvestamise korral, kui leida endale ja oma lapsele “uus, soovitud kooli lähedane kodu” (loe: sissekirjutus), aga kas inimeste sellistele käikudele suunamine on ikka mõistlik?

Argo Kirss
Kuressaare linnavolikogu liige, hariduskomisjoni aseesimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 867 korda, sh täna 1)