Saaremaa mesilased pole mürkidest kahjustatud (1)

PUHAS MESI: Oti talu mesinik Rein Haug võib veendunult öelda, et tema talu mesi ei sisalda kübetki pestitsiide. Foto: Peeter Kukk

PUHAS MESI: Oti talu mesinik Rein Haug võib veendunult öelda, et tema talu mesi ei sisalda kübetki pestitsiide. Foto: Peeter Kukk

“Inimene on olnud mesilastele halb koostööpartner. Võib-olla on inimene olnud ahne, hoolimatu või oskamatu. Midagi on inimese ja mesilaste koostöös valesti juba pikemat aega.”

Nii seisab pöördumises, mille küünlakuu keskel luges Paides toimunud üleriigilisel mesinike teabepäeval ette Eesti mesinike liidu liige Maire Valtin. Pöördumises rõhutatakse, et viimastel aastatel on Eestis hukkunud palju mesilasperesid just hoolimatu inimtegevuse tagajärjel. “Peamisi põhjusi tuleb otsida meid ümbritsevast keskkonnast.“

Õnneks on Saare maakonna mesinikel tuua vastupidiseid näiteid. Saaremaa ja Muhu meetootjad pole põllukultuure kasvatavate talunikega ja ühistutega konflikti sattunud.

Tatar kasvama mesilaste kaitseks

Saarte Hääl avaldas 11. jaanuaril loo sellest, et Kaarma valla Pähkla küla põllumees Aivar Lember hakkab esimesena Saare maakonnas tatart kasvatama just selleks, et hoida mesilasi eemal kahjulike taimekaitsevahenditega pritsitud rapsipõldudest. Põhjusena nimetas Lember, et tema vend hakkas põllust poole kilomeetri kaugusel mesilasi pidama.

Tõsi, Eesti maaülikooli professor Marika Mänd on Maalehes väitnud, et tatrapõllud mesilate läheduses on küll hea mõte, kuid vaatamata sellele ulatuvad mesilaste korjelennud ka lähedal asuvatele rapsipõldudele. Rapsiõitest saavad mesilased vastsetele tarvilikku aminohapet. Professori sõnul aitab meetaimepõldude rajamine mesilate lähedusse mesilaste hukkumist siiski vähendada, kuna lahjendab tarusse toodud mürgi kogust.

Pihtla valla Kõnnu küla Oti talu mesinik Rein Haug ütles, et tema pole kunagi ühegi põllumehega seepärast pahuksisse läinud. “Meie valla suurtootja Tõnu Post on ka ise mesinik. Temaga pole probleeme olnud, kuigi ta kasvatab ka rapsi küllaltki suurel maa-alal. Minu talu mesilaste korjemaa on puhas,” kinnitas Haug.

Kuigi talv pole veel läbi, on Oti talu mesilased aasta karmima aja kenasti üle elanud. “Praegu võin öelda, et sada protsenti mesilastest on elu ja tervise juures. Olukord on normaalne. Eelmise aasta mettki on järel ja seda jätkub ilmselt kuni uue mee võtmiseni,” hindas kogenud mesinik Haug.

Mönusa mee turustaja ei näe probleemi

Mullu oktoobris Kiievis toimunud International Apicultural Congress’il mesindusettevõtet Buckfast Bee ja buckfasti tõugu mesilasi tutvustanud Ergo Oolup, kes Kihelkonna mail mesilasi peab ja on turule tulnud kaubamärgiga Mönus mesi, tunnistas, et ka temal pole mürkidega probleeme olnud.

“Teades oma kolleege, võin väita, et meie maakonnas tervikuna pole mesinikel teraviljakasvatajatega ja teisi kultuure kasvatavate põllumeestega tüli olnud. See tuleb ikkagi Saaremaa eripärast. Meil ei ole ka nii suuri põllumassiive nagu mandril. Kui võtta tervet Eestit, on põllukultuuride pritsimine mürkkemikaalidega paljudes kohtades kindlasti probleem. Tundub, et pöördumist võib ka võtta kui suhete korrastamist,” rääkis Oolup.

Ergo Oolupi buckfasti tõugu mesilased on hästi talvitunud. “Ei taha ära sõnuda. Talv ei ole ju veel läbi. Üks asi on mesilaste sügavas talveunes olek, aga teine talvelõpu ja kevade alguse heitlikud ilmad,” märkis mesinik.

Saaremaa meetootjate ühingu juhatuse liige, Eesti aasta mesinik 2010, Muhu Hellamaa küla Jausi talu mesinik Aimar Lauge ütles veendunult, et vähemalt viimastel aastatel pole Saare maakonna mesinikud talle mürgistusjuhtumitest teada andnud.

“Meie põllumehed töötlevad ju samuti kultuure pestitsiididega, aga nad on alati sellest ette teatanud,” kinnitas Lauge.

Saare maakonna mesindusjuhi Aimar Lauge hinnangul on tänavune talv mesimummidele soodsalt mõjunud. “Käisin just mesilas. Talvekahjustusi pole. Tõsi küll, mõni kolleeg on teada andnud, et osa mesilasperesid on välja läinud, aga teistel põhjustel. Talv on mesilaste jaoks hea olnud, isegi väga hea,” toonitas Lauge.

Saarlastest mesinikud ei kogu küll väga suuri saake, aga Saaremaa mee kvaliteeti hinnatakse kõrgelt.

Igal aastal lisandub uusi mesinikke

Mesiniku kui elukutse populaarsusest kõneleb ilmekalt fakt, et tänavu jäi Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli ukse taha ligi poolsada inimest, kes soovinuks õppida just mesinikuks.

Saare maakonnas on Lauge sõnul kõige rohkem mesilasperesid, natuke alla 2200. Võrdluseks: suures Harju maakonnas oli mesilasperesid registreeritud ligi 600.

Mesilasperede registreerimine on Lauge hinnangul tähtis juba sellepärast, et põllumehed teaksid, kus mesinikud tegutsevad. Statistikaameti andmetele tuginedes peaks Eestis praegu olema veidi üle 40 000 mesilaspere.

Igal aastal hukkub neist umbes 25–30%. See tähendab 12 000–15 000 pere kaotamist. Rahalises väljenduses läheb see mesinikele maksma 2,5–3 miljonit eurot.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 316 korda, sh täna 1)