Pihtla vastuseis vee hinnatõusule jätkub (15)

KOLM HINDA: Aivar Sõrm selgitab Pihtla volinikele hinnatõusu põhjuseid, mida kuulab huviga volikogu esimees Tiit Kaasik. Foto: Sander Ilvest

KOLM HINDA: Aivar Sõrm selgitab Pihtla volinikele hinnatõusu põhjuseid, mida kuulab huviga volikogu esimees Tiit Kaasik. Foto: Sander Ilvest

Kuigi AS Kuressaare Veevärk püüdis Pihtla vallavolikogu veenda vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusu vajalikkuses, üleeilsel kohtumisel kompromissini siiski ei jõutud.

Pihtla vallavolikogu eilsel istungil, kus kutsutud külalistena selgitasid oma seisukohti Kuressaare Veevärgi juhatuse liikmed Aivar Sõrm ja Ain Saaremäel, kippus vaidlus veeteenuse plaanitava hinnatõusu üle kohati üsna emotsionaalseks.

“Pihtla valla puhul on nii, et pumpame suhteliselt väikesi mahte väga pikkadele kaugustele,” tõdes Sõrm, lisades, et Pihtla vallas kulub kõige rohkem elektrit veemajanduse käigus hoidmiseks.

Uus hind on liiga kõrge

Sõrme sõnul praegused hinnad (3,36 eurot ühe kuupmeetri vee ja kanalisatsiooni eest – toim) kehtima jääda ei saa. “Me ei tohi doteerida ühtki teist regiooni linna arvel,” tähendas ta.

“Meie arvame, et see hind, mida Veevärk kehtestada tahab, on liiga kõrge,” arvas aga Pihtla vallavanem Jüri Saar. “Kui Veevärgi esimene soov oli hinda 33 protsenti tõsta, siis meie arvates võiks see olla poole vähem. Selles protsessis esindab vallavalitsus oma rahvast ja meie arvame, et rahval on see taluvuspiir veidi madalam kui Kuressaare Veevärk näib arvavat. Teie lähtute sellest, kas Veevärk ellu jääb, meie sellest, kas inimesed ellu jäävad.”

Aivar Sõrm viitas, et kuna Pihtla volikogu ei nõustunud vee-ettevõtte välja pakutud hinnaga, mis pidanuks kujunema aktsionäride kokkuleppe põhjal (4,44 eurot kuupmeetri eest – toim), siis järgmine ja juba kõrgem hinnatasand (5,69 eurot – toim) tuleneb kehtivast seadusandlikust regulatsioonist, kuidas veeteenuse hinda kujundatakse.

Vallasekretär Riina Alliku hinnangul on Kuressaare Veevärgi hinnatõusutaotlus seadusega vastuolus. “Ainukesena on kõrgem hind praegu Pihtla valla elanikele vaid sel põhjusel, et nad on Pihtla valla elanikud,” ütles ta. “On olemas kaks seadust – Eesti vabariigi põhiseadus ja tarbijakaitse seadus, mis annavad teenuse osutajale sirged suunised kohelda kõiki tarbijaid võrdselt.”

“Meie lootsime, et kui teie pakute ühe ja meie teise hinna, siis suudame nende kahe vahel kokku leppida (Pihtla vallavalitsuse pakutud uus hind oli 3,84 eurot kuupmeetri eest – toim), aga teie teatasite, et kui me ei nõustu, tõstate hinda veelgi,” avaldas Saar imestust.

Ka ei mõistnud vallavanem ega volikogu, miks peavad Pihtla valla elanikud tarbijatena kinni maksma lisakulud, mille põhjuseks on kanalisatsiooni sattunud sajuvete suur osakaal – ca 60 protsenti – ja lekked.

Puudulik arengukava

Aivar Sõrmel oli etteheiteid ka Pihtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale, milles tema hinnangul esineb olulisi puudusi ja mis pole vastavuses tegeliku olukorraga. “Tarbimine on arengukavas kirjutatud 25 protsenti tegelikkusest suuremaks, elektrikulusid nagu ei olegi üldse välja toodud,” tõi ta näiteks. “See arengukava on Pihtla valla sisemine töödokument ja kui see satub vastuollu muude asjadega, siis eeskätt tuleb vaadata otsa Pihtla valla arengukavale,” leidis Sõrm.

Sellega vallavanem Jüri Saar ei nõustunud.

“Selle dokumendi on tellinud AS Kuressaare Vesi ning kinnitanud keskkonnaamet ja terviseamet,” teatas vallavanem.

“Järelikult väide, et see on meie sisemine asi, on pehmelt öeldes vale. 2004. aastal anti kogu infrastruktuur teile (AS-ile Kuressaare Veevärk – toim) üle. Teie ütlete, et 2009. aastal tellis selle arengukava Pihtla vald ja teie ei tea asjast midagi? Lepingus on ju kirjas, et sellest päevast hakkas asja eest vastutama Kuressaare Veevärk.”

Abivallavanem Tiit Rettau tõdes, et neljapäeval toimunud kohtumisel Veevärgi esindajatega mingite lahendusteni tõepoolest ei jõutud.

Kuressaare Veevärgi hinnangul tarbib Pihtla vallas nende pakutavat teenust umbes 170 inimest. Lõviosa tarbijaist on Kaali ja Kõljala piirkonna elanikud.

 


Kuressaare Veevärk on kehvas seisus

Neljapäeval tekitas Kuressaare linnavolikogu istungil linnavolinikes oma lühikese Kuressaare Veevärgi teemalise repliigiga elevust abilinnapea Madis Kallas: “Veevärk on raskes majanduslikus seisus, järgnevatel kuudel tuleb teha õigeid otsuseid, sest sellisel kujul edasi minna pole paraku võimalik.” Hiljem pidi Madis Kallas linnavolinike küsimustele vastates tunnistama, et ega tal palju lisada polegi, sest veevärgi-teemalise lause lasi volinikele edasi öelda teine abilinnapea Taavi Kurisoo. Kurisoo palunud veel lisada, et kui mõnel linnavolinikul on soov saada täpsemaid andmeid veevärgi majandusliku olukorra kohta, siis võtku ühendust otse temaga.

Saarte Häälele täpsustas Kurisoo, et detsembris 2013 riigikontrolli tehtud ülevaade olukorrast veemajanduse jätkusuutlikkuse valdkonnas kinnitab, et Kuressaare Veevärgi olukord pole erand, sarnane situatsioon on paljudel keskmise ja väiksema suurusega vee-ettevõtetel terves Eestis.

“Lisaks juba tehtud suurtele investeeringutele on Veevärgil vajadus teha amortiseerunud infrastruktuuri parandamiseks lähiaastatel veelgi investeeringuid, mille mahtu ei saa aga katta üksnes veeteenuste jätkuva hinnatõusuga. Vajalik on rahaline toetus omanikelt, riigilt või välisfondidest,” lausus Taavi Kurisoo. “Koostöös kõigi osapooltega püütakse leida parim võimalik lahendus.”

Kuressaare Veevärgi nõukogu koguneb tuleval reedel. Muude küsimuste hulgas kinnitatakse ettevõtte 2013. a auditeeritud majandusaasta aruanne ja kutsutakse aprilliks kokku aktsionäride korraline üldkoosolek. Samuti tuleb juttu Pihtla tariifivaidlusest ja Kudjape küla Mündi tänava torustikest, millest ka Saarte Hääl on varem korduvalt kirjutanud.

Andres Sepp

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 799 korda, sh täna 1)