Metsafirmad pakuvad tasu varasteni viiva info eest (21)

Viimastel kuudel on metsafirmaomanike sõnul sagenenud kütuse- ja asjade vargused metsaveomasinatest. Varaste tabamiseks on kolm ettevõtet nüüd seljad kokku pannud ja pakuvad varasteni viiva info eest 200 eurot tasu.

Kaks nädalat tagasi varastati Sõrves harvesterilt 8 töötuld – väikesed seitsme led-lambiga tuled. 25.–26. veebruaril varastati Pöide vallas ühe traktori kütusepaagist umbes 100 liitrit kütust ja teise traktori kütusepaagist umbes 50 liitrit kütust. Lõhkumise ja vargusega tekitati kahju 270 eurot.

Paar päeva tagasi lõigati tangidega läbi Kaali lähedal seisnud masina kütusepaaki kaitsev mehhanism. Kütust seekord kätte siiski ei saadud, kuid vargad võtsid kaasa masina kõrval olnud hüdroõli.
Metsafirmade esindajate hinnangul on kõige rohkem vargusi või varguskatseid olnud Eikla ja Karja kandis, aga üksikuid juhtumeid on olnud pea igal pool üle maakonna.

Saarte Häälega rääkinud ettevõtjad tunnistasid, et paljudel juhtudel nad politseile kuriteost teada ei annagi – usku, et politsei vargad tabab, ei ole.
Näiteks varastati ühe firma tagant mõne aasta eest 1000 liitrit kütust, kuid vargaid ei leitud. Ettevõtja hinnangul ei teinud politsei ka suurt midagi varaste tabamiseks, isegi sõrmejälgi ei võetud.

Seepärast on metsafirmade juhid seljad kokku pannud ja pakuvad varaste leidmiseni viiva info eest 200 eurot tasu. Vihjeid ootame meiliaadressil saartehaal@saartehaal.ee.
Politsei esindaja kinnitas, et nendeni on jõudnud vaid üksikud teated kütusevargustest. Kriminaalmenetlusi algatati kütusevarguste kohta, kus kahjusumma oli suurem kui 64 eurot, 2012. aastal 20, 2013. aastal üheksa ja selle aasta kahe esimese kuuga kolm.

Kuressaare politseijaoskonna teenistuse vanema Meelis Juhandi sõnul varastatakse niikaua, kuni varastatud kaubale jätkub turgu. Juhandi sõnul on siiski mõistlik igast juhtumist teada anda, sest mida rohkem on juhtumeid, seda suurem on võimalus, et vargustes avastatakse mingi käitumismuster, mis võib viia varaste tabamiseni.

Paljud varastatud kauba ostjad või kasutajad ei ole arvatavasti teadlikud, et karistusseadustiku kohaselt on seegi karistatav – rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel oli 2012. aastal 18 protsendil Eesti inimestest kauba ostmisel määrav ainult hind ja nende jaoks ei omanud tähtsust, kas tegemist oli varastatud või legaalse kaubaga.

Mootorikütuse ostjatest kinnitas 2012. aastal 8 protsenti, et nad on ostnud mootorikütust, mis võis olla varastatud või riiki illegaalselt toodud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 589 korda, sh täna 1)