Kersti Nõmm kasvatab kanu looduslikul ja loomulikul viisil (2)

ETTEVÕTLIK NAINE: Sellel pildil on Kersti Nõmm paar aastat tagasi, kui ta töötas veel Saare Frydendahlis. Foto: Peeter Kukk

ETTEVÕTLIK NAINE: Sellel pildil on Kersti Nõmm paar aastat tagasi, kui ta töötas veel Saare Frydendahlis. Foto: Peeter Kukk

Hiljuti tuli Leisi valla Laugu küla Sepa talust kaubamärgiga Saaremaa Nokkijad turule kanamunade tootja Kersti Nõmm. Tema munejad on talus vabapidamisel.

“Praegu on kanu mõnikümmend, kuid kevadel asun toetuse abil karja suurendama,” ütles pikka aega Saare Frydendalis töötanud, kuid seejärel ettevõtlusega alustanud Kersti Nõmm. Ta lisas, et põhiliselt meeldivad talle rasket tõugu munejad. Need on tema sõnul sellist tõugu kanad, keda on pärast munemisperioodi lõppu võimalik ka potti pista, ilma et kastrul sind välja naeraks.

Kukkede tapakaal on 2,8–3,5 kg ja kanadel kuni 2,5 kg. “Minule isiklikult meeldivad australorbid just nende kaalukuse pärast ja muidugi braamad, kes on pealegi väga atraktiivsed,” tähendas Kersti Nõmm, kes peab veel puškineid, maransse ja vähesel määral sussexeid.

Erilisi kanu on palju

Tal on kindlasti plaanis edaspidi sortimenti veel laiendada, sest erilisi kanu on palju. Kersti Nõmm on kanu kasvatanud juba pikka aega, ent esialgu oma tarbeks.

“Kuna mulle meeldib elu ilma jäätmeid tekitamata, siis kanad on suurepärased komposteerijad ning meie koostöö hakkas hästi laabuma,” muheles Kersti, kel on ka suur aiamaa ja viljapuuaed. Seetõttu pidas ta ka loogiliseks, et võtab kanad, kes selle kõik, mis temast endast üle jääb, väetiseks muudavad.

“Kui jäin töötuks, otsustasin kanakasvatusega tõsisemalt tegelema hakata ja kirjutasin ka äriplaani ning hakkasin ettevalmistusi tegema kanakarja suurendamiseks,” rääkis Kersti. Esimesel korral ei läinud õnneks, aga veebruari keskel sai ta teate, et tema äriplaanile on toetust antud. Siis vormistaski ta end kohe ettevõtjaks ja viis munade proovipartiid müüki ning seni on neid ostetud üllatavalt hästi.

Praegu on “Saaremaa Nokkijate” sildiga munad müügis Saarte Sahvris või Kersti oma kodus. Suvel loodab ta juba rohkem mune pakkuda.

Oma pere on abiks

Miks sai kaubamärgiks just Saaremaa Nokkijad, seda põhjendas Kersti Nõmm nii, et see nimi sündis siis, kui Soome Nokiaga ei olnud veel juhtunud seda, mis nüüdseks on toimunud. “Ja miks ei või olla Saaremaa üks selline koht, kus inimene puhkab nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Stressist vabanemine igal tasandil on ju ideaalne,” tähendas ta.

Igapäevaselt on talle kodus abiks ja toeks ta oma pere. Eriti kanadele toidu varumisel, kuna kasutatakse ju igasuguseid vanaemade riukaid, nagu näiteks nõgesevihad jms. Muidugi on talle suureks abiks ka Saarte nõuandekeskus ja töötukassa, kelle antud toetuse abil loodab ta oma kanala renoveerida.

Kersti Nõmme sõnul on huvi tervisliku toidu vastu suur. “Vaatamata e-riiklusele E-aineid inimesed toitumisel siiski ei eelista,” märkis ta.

Kersti rääkis ka, et ta pole unistanudki kanade abil kähku rikkaks saamisest ja see pole kunagi ka tema eesmärk olnud, kuid talle lihtsalt meeldib kanadega tegeleda.

Otseselt mahetootjaks ta end ei pea, kuna kogu see bürokraatia, mis mahe-sõnaga kaasneb, tundub talle tüütu. “Mulle meeldib kasvatada kanu ja teha seda looduslikul ja loomulikul viisil. Mitte sundida neid munema selleks erinevaid aineid manustades,” kinnitas Kersti Nõmm, kellele meeldib, kui looduses toimub loomulik ringkäik. “Ma lihtsalt annan neile võimalusi.”

Saaremaa Nokkijate munad eristuvad tavalistest poes müüdavatest munadest eelkõige sellega, et need on munenud kanad, kes saavad elada normaalset kanaelu: tukkuda õrrel, õues jalutada, muneda pessa, juua, süüa ja siblida siis, kui neile meeldib.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 105 korda, sh täna 1)