Kaali meteoriidikraater – praegusest paremat väärt? (8)

27. veebruari Saarte Hääles ilmus Tiit Kärneri arvamusartikkel selle kohta, et Kaali järve kui üle-euroopaliselt olulise objekti tutvustamiseks tuleks praegusest oluliselt rohkem ära teha. Hea eeskujuna tõstis Kärner esile Vooremaal Äksil asuvat jääaja keskust. Mida arvavad Kärneri ideedest saarlased?

Kaido Kaasik,
Saare maavanem:

Kaali kraater on Saaremaal üks enam külastatavaid paiku, kus käivad nii turistid kui ka kohalikud elanikud. Kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, mis oma asukoha poolest on nii hea ligipääsuga.

Ühest küljest on tegemist lihtsalt meteoriidi langemise kraatriga ja meteoriite vahel ikka kukub Maale (suurt tähelepanu pälvis eelmisel aastal Tšeljabinski meteoriidi langemine). Kuid Kaaliga on seotud päris mitmed huvitavad legendid, see on üks tuntumaid pühapaiku Saaremaal. Kaali on pakkunud väga palju huvitavat avastamist nii atmosfäärifüüsikutele kui ka folkloristidele just oma omapärase väljanägemise, tekkeloo ja ajalooliste leidudega.

Viimasel kümnendil on kraatri ümbrus läbi teinud suure arenduse. Ehitatud on uus külaliskeskus, söömiskoht, parkla ja kauplus. Loomulikult tuleb ja peab kaaluma võimalusi, kas Kaali annab teha midagi tõeliselt atraktiivset, mis pakub uusi elamusi nii turistidele kui ka kohalikele elanikele, sidudes omavahel meteoriidi langemise ja kohalikud legendid. Sellest peaks sellisel juhul kujunema huvitav keskus nende jaoks, keda huvitavad planeetide vahelisest ruumist Maale langenud meteoriidid ja see, mida need on Maale kaasa toonud. Arvatakse, et elu rändab kosmoses just meteoriitide abiga.

Üle maailma on palju huvitavaid meteoriidileide ja teooriaid, mis võiksid olla keskuses eksponeeritud. Teiselt poolt peab eraldi välja tooma legendid ja pärimused, mis on seotud Kaaliga. Vanad rahvajutud on sageli omavahel seotud teiste Läänemere piirkondadega, kajastades tolleaegseid aktuaalseid sündmusi.

Kui selline keskus Saaremaal plaani võetakse, siis nõuab see head meeskonnatööd ja pealehakkamist kõigilt osapooltelt. Saaremaal on võimekust tegeleda suurte projektidega aastatega järjest lisandunud ja kindlasti saaksime ka sellise uue atraktiivse keskuse ehitamise ja arendamisega hakkama.

Rahastamisest ei tahaks siinjuures veel rääkida, kuna EL-i järgmise eelarveperioodi rahaeraldised ei ole veel lõplikult kinnitatud. Saaremaal on üheks suunaks võetud turismi arendamine ja kui see ära kinnitatakse, siis saame vahendeid ka turismiobjektide arenduseks suunata. Kindlasti oleks nii suurte ja vajalike objektide puhul asjaajamine tunduvalt lihtsam, kui meil tolleks hetkeks oleks juba üks omavalitsus, sest nii suured investeeringud toovad kasu kogu Saaremaale, mitte vaid ühele omavalitsusele.

 Jüri Saar,
Pihtla vallavanem:

Tiit Kärneri ideel pole ju viga – Kaalit on vaja arendada.

Oleme ju igasugu asjadest unistanud – 1999. aastal oli meteoriitikamuusuemi projekt ju olemas. Kas aga neli miljonit eurot keskuse ehitamiseks on meie prioriteet, arvestades seda, millises olukorras meil muud asjad on, selle üle võib vaielda. Ja see jutt, et suur keskus Kaali järve ääres paneks Saaremaa Sadama ja kogu Saaremaa elama – kahtlen, kas see asi nii roosiline on.

Kaali kraatri valdaja on Eesti riik. Ehk võib täna tõesti öelda, et riik pole Kaali viimasel ajal just väga palju panustanud. Kui seal keegi panustanud on, siis eraettevõtja Alver Sagur. Eraettevõtja võib küll hotelli ja restorani pidada, aga kraatri eksponeerimine peaks olema ikka riigi ja omavalitsuse ülesanne. Aga asjad on liikuma hakanud – näiteks praegu on RMK-l käsil projekt, mis seotud jalakäijatele ja ratastoolis istujatele liikumiseks mõeldud radade ja piiretega.

Üks vorm, mille kaudu on võimalik Kaalit arendada, on geopark. Pihtla vald ongi üks geopargi asutajatest ja geopargi keskus on planeeritud Kaali. Pean oma häbiks tunnistama, et ma ei ole Euroopa geopargi keskustes käinud, aga need, kes on käinud, räägivad, et seal ongi sellised uhked asjad, millest Tiit Kärner kirjutab.

Muidugi oleksin ma väga õnnelik, kui see kõik oleks praegu valmis ja meil poleks enam vaja midagi teha, aga loodetavasti juba kümne aasta pärast on selline keskus olemas.

 Margus Mölder,
SA Saaremaa Turism nõukogu esimees:

Mina arvan, et Tiit Kärner pole Kaali teemaga just kuigi hästi kursis. Ma ei tea, miks ta arvab, et Kaali järve piisavalt hästi ei müüda ja seal veel midagi praegusest rohkem peaks tegema. Arvan, et praeguse seisuga on Kaali järve päris hästi müüdud ja sellise objekti puhul ei ole vaja väga palju lisaks teha.

Tunnistan, et ise ma jääaja keskuses käinud ei ole, küll aga olen selle kohta lugenud ja näinud küllaltki palju. Arvan, et selline asi Kaali järve ääres olema ei peaks. Meil võiks olla ka Vembu-Tembumaa, kui niimoodi neid asju võrrelda.

Teine asi on see, kui midagi atraktiivset Saaremaa kui terviku jaoks juurde teha, sest siin on puudu väga palju asju – kas või korralik ujula Kuressaares.

Kaali järv ja selle ümbrus võiks jääda, nagu nad on. See on ju pigem loodus- või geoloogiline objekt kui turismiatraktsioon. Täna võib vaielda isegi selle üle, kas seal on tehtud vähe või palju. Ma ei leia, et meil oleks tarvis suurt meteoriitikamuuseumi. Meil on ju Kuressaares olemas korralik muuseum, kus võib alati eksponeerida kõiki neid asju, mis Kaali järvega seonduvad.

Alver Sagur,
MTÜ Kaali Külastuskeskus juht:

Pihtla vald koos Kaali maastikukaitseala valitseja, RMK ja KIK-iga on palju panustanud kraatrivälja korrashoidu, tänu millele on see säilinud atraktiivse turismiobjektina Saaremaal. Külastajate arv ja Kaali tuntus maailmas kasvab aastast aastasse ja kindlasti on vaja nii olulist objekti Eestis kogu riigi tasandil teadvustada ja veelgi külgetõmbavamaks muuta. Samuti on see ka loodud Saarte Silurimaa geopargi suuremaid missioone.

Kindlasti on jääaja keskus neile innustavaks eeskujuks. Tööpõld on avar ja arvan, et tegusatest inimestest puudu ei tule. Ainult koos tehes suudame ellu viia president Lennart Meri hõbevalge unistuse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 583 korda, sh täna 1)