Suur maa, suured asjad: Vanad head uued plaanid (1)

Saaremaa maleklubis armastati ikka korrata vana maletajate ütlust, et mänguplaan peab olema, olgu või halb. Milline osa peaks aga olema teoorial, milline intuitsioonil? Nii nagu minu poisipõlve maleklubis oli erinevaid näiteid, nii leidub neid ka malemaailmas. Kuid eksmaailmameister Garri Kasparov rõhutab oma raamatus “Male kui elu mudel”, et kõige alus peab siiski olema strateegiline planeerimine. Ilma selleta ei tegutse ükski suurmeister.

Sel nädalal on palju räägitud Siim Kallase plaanidest. Kui pikalt nüüd avalikuks saanud samme ette kavandati? Kas Reformierakonnal oli salaplaan taskus juba 2004. aastal, kui Siim Kallas Euroopa Komisjoni volinikuks siirdus ja Andrus Ansip erakonna etteotsa tõusis? Millised on järgmised käigud? Kes ja millal, kuidas ja kuhu?

Jah, erakondade tagatoad või “tagatoad” armastavad tõesti mänguplaane sepitseda – ning poliitikavaatlejad samavõrd spekuleerida ja kiibitseda, käike ette aimata. Fanaatiliseks ei maksaks kõige selle juures siiski minna, sest teooriatest kipuvad nii saama vandenõuteooriad ja neist omakorda lõputud paranoiad. Elu kujuneb tihtipeale hoopis teistsuguseks ja irvitab igasugu hallide kardinalide trikkide üle. Niisuguseid näiteid tunneb piisavalt ka meie poliitiline lähiajalugu. Mäletate veel paremerakondade juhtide pikki nägusid 21. septembril 2001, kui valijameeste kogus võttis võidu Arnold Rüütel?

Praegune meedia on sedavõrd tempokas ja kärsitu, et päev pärast Kallase kirja ilmumist näib ta juba peaministrina ning kohe-kohe peaks tulema uue kabineti koosseis ja isegi uus koalitsioonipartner ning Reformi hääledki järgmistel riigikogu valimistel on justkui loetud… Kõigest sellest on vara kõneleda. Võimalik, et keegi (Urmas Paet?) kandideeribki Kallase vastu – tore oleks. Poliitilised oponendid püüavad kindlasti kapist välja koukida Kallase “luukeresid”. Edu, kui see tulebki, ei tule kergelt.

Samas on Kallase käikude mõju Reformierakonna kuvandile juba praegu näha. Võtkem või teine punkt Kallase kirjast erakonnakaaslastele: “Eesti ühiskonnas vaieldakse Eesti poliitika korraldamise ja majanduse tuleviku üle. Ma tahaksin, et Eesti Reformierakond oleks nendes väitlustes juhtrollis, et meil oleksid kõige veenvamad seisukohad, kõige paremad ideed, et meid usaldataks.”
On juba jõutud palju vaielda, kui tulist säru Kallas siin erakonna praegustele juhtidele teeb. Samas on tõsiasi, et eriti paaril viimasel aastal oleme kuulnud seda lauset mõnevõrra teises vormis: meil on parimad seisukohad, seetõttu ei vääri kellegi teise ideed ärakuulamist! Mis pagana usaldus, meil on mandaat!

Märtsis möödub 20 aastat, mil Kallas avaldas Hommikulehes kolmeosalise artiklisarja “Kodanike riik ehk Oktoobrirevolutsiooni ajaloolisest tähtsusest”. Ajakirjanik Kalle Muuli meenutab raamatus “Vabariigi sünnimärgid”: “See kõlas nagu uue poliitilise jõu sünni ettekuulutus, milleks see lõpuks tõepoolest ka osutus.”

Kaks aastakümmet hiljem pole Kallasel vaja uut poliitilist jõudu luua. Kuid kogu Eesti vajab uut hingamist ja Reformierakonnal on võimalik kaasa rääkida vaid värskenduskuuri läbi tehes. Uueks sobib ka unustatud vana ehk aluspõhimõtete ülekordamine. “Kodanike riik” oma selguses ja konkreetsuses pole tähendust kaotanud ja sobib endiselt liberaalide suureks plaaniks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 144 korda, sh täna 1)