Elu võimalikkusest sügistalvisel Saaremaal (2)

Alustuseks: olen Saaremaalt, Kuressaarest pärit ja veetnud oma elu esimesed 18 aastat just seal. Saaremaal on suvel hea olla. Seda teavad kõik. Linn on inimesi täis, toimuvad festivalid, üritused ja kontserdid, rannas on vesi soe ja päike veel soojem. Avatud on kohvikud ja restoranid, turul on saada värsket head ja paremat. Kahjuks on suvi tulenevalt meie kliimavöötmest üürike ning juba septembri keskpaigaks on turistide hordid läinud ja elu taas rahulik. Ja mõnele ehk meeldibki nii. Siiski võib turismihooaja lühidust pidada üheks takistavaks teguriks Kuressaare ja kogu Saaremaa arengus.

Üheksa kuud madalhooaega

Nimelt on (eriti noorte seas) põhilised argumendid saarelt lahkumiseks esiteks tööpuudus ja teiseks meelelahutuse vähesus. “Saaremaal pole midagi teha” – pole vahet, kas siinkohal mõeldakse kultuuriüritusi, pubisid-klubisid, paintball’i või muud. Umbes üheksa kuud aastast nii ongi. Inimeste vähesuse tõttu tõmbavad meelelahutusasutused oma tegevust tagasi ja üritusi, mida ka kohalikud nautida saaksid, toimub palju vähem.

Vähenenud käibe tõttu vabaneb palju teenindavat personali ja allesjäänute palk võib väiksema töökoormuse tõttu kannatada.

Vabanenud teenindustöötajatel on kasulik minna tööle mandrile, näiteks Tallinna või Tartusse, kus aastaaegade vaheldumine ettevõtetele sellist mõju ei avalda. Ennast mandril juba sisse seadnud inimesi tagasi kodusaarele meelitada on aga üsna keeruline.

Selle olukorra parandamiseks on tegelikult kaks suunda, mis kindlasti ei ole teineteist välistavad, vaid pigem vastupidi.

Esiteks tuleks luua Saaremaale töökohti, mida hooajalisus ei mõjuta, ning rakendada nii kohalikke kui ka imporditud “mandrikaid”. Loomulikult on seda lihtsam öelda kui teha. Suuremate konkurentsieelisteta ülejäänud Eesti ees (kui spaahotellide rohkus välja arvata, kaunist loodust leiab tegelikult ka mujal Eestis) võistleme ju kõikide teiste omavalitsuste ja maakondadega. Lisaks räägivad meie geograafiline asukoht ja potentsiaalsed ligipääsetavuse probleemid mõneti meie kahjuks.

Teine, mõnes mõttes lihtsamini teostatav suund on turismihooaja pikendamine terve aasta peale. Talvepuhkus Saaremaal ei pruugi praegusel hetkel ehk kuigi kutsuva ideena kõlada ning olukorra muutmine ei ole ühe hooajaga ilmselt võimalik. Peaksime siiski proovima seda saavutada.

Stabiilsem turistide arv terve aasta jooksul lubaks meie majutus- ja toitlustusasutustel hoida inimesi tööl ka kevad-, sügis- ja talvekuudel ning vähendaks sissetulekute kõikumisest tulenevat ebastabiilsust. Kindlad töökohad vähendaksid teenindustöötajate (ja nende perede) vajadust kolida mandrile või välismaale paremat elu otsima. Ühtlasi rahuneksid närvid paljudel Saaremaa ettevõtjatel, kelle praegune eluspüsimine sõltub otseselt mõnest ilusast suvekuust, misjärel tuleb, hambad ristis, üheksa kuud kuidagi ots-otsaga kokku tulla.

Spaaremaa wellfest – samm õige suunas

Aastaringselt tegutsevad lõbustus- ja toitlustusasutused ning aset leidvad üritused tõstaksid elukvaliteeti ka alalistel saareelanikel. Atraktiivne elukeskkond suurendab meie atraktiivsust ka mandrieestlaste jaoks (ja miks mitte ka mujal elavate Eesti sõprade jaoks), kes uut elu- või töökohta otsivad. Tööandjatel oleks julgem Saaremaal uusi töökohti luua ja kohalike suurenenud maksejõulisus kergendaks ka teiste siinsete ettevõtete elu.

Seega on hiljuti Kuresaare linnapea välja kuulutatud ja märtsis toimuv Spaaremaa Wellfest samm täpselt õiges suunas. Pakutakse erinevaid majutus- ja spaapakette, korraldatakse matku, mitmesuguseid treeninguid, koolitusi, õpitube, võistlusi, kontserte ja etendusi.

Eriti hea meel on mul majutusasutuste ja ettevõtete koostöö üle. Tegemist ei ole ühe spaahotelli üksiküritusega madalhooaega kergemaks muuta, vaid paljude osapoolte koordineeritud tegevusega, pakkumaks laiaulatuslikku programmi kõigile. Loodan siiralt, et sellest saab pikaajaline traditsioon ning sellele lisanduvad paljud muud üritused ja turismi arendavad ettevõtmised senisel madalhooajal.

Ja nendele, kellele turistide massid ja neid teenindavate asutuste tekitatud melu vastukarva on, rõhutan: esiteks aitab turistide tekitatud käive elus hoida kohalikku majandust ja anda tööd paljudele, kes turismi puudumisel peaksid õnne mujalt otsima. Teiseks on Saaremaa tegelikult üsnagi suur saar. Olen täiesti kindel, et kui ka Kuressaare peaks kasvama kolm korda praegusest suuremaks (vahet pole, kas pindalalt, rahvaarvult või mõlema osas), leiduks ikkagi kohti, mis jäävad linnakärast ja rahvamassidest kaugele ja puutumata.

Sander Maripuu
Tallinnas õppiv saarlasest tudeng

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 631 korda, sh täna 1)