Tahmapõlengute arvud löövad rekordeid

Ahju- ja pliidiomanikke muutis pikalt soe olnud talv laisaks, kuid käre pakane tõi kohe ka vitsad tahmapõlengute näol, mida on Saaremaal olnud jaanuaris kuus ehk samapalju, kui mullu terve aasta peale kokku.

Teeme ühe asja selgeks: tahm saab süttida üksnes küttesüsteemis, mida pole piisava sagedusega puhastatud, siin on tegemist omaniku hooletusega. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab küttesüsteemi puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui selle dokumentatsioonis ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui selles ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb küttesüsteemi puhastada vähemalt üks kord aastas.

Ahju, kamina, pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.

Põleng hirmutab

Tahmapõleng ehmatab tavaliselt ära ka julgema mehe, sest küttesüsteemi suitsulõõris tekib tugev mühisev hääl, suitsulõõri välispind on käega katsudes üsna kuum ja õuest vaadates on korstnaotsast väljas mitte üksnes suits, vaid sageli isegi mitme meetri kõrgune tuleleek.

Tule koht on küttekoldes. Kui tuli on juba kütteseadme muus osas, on tegemist tulekahjuga ja selle kustutamine tuleb jätta päästjate hooleks, sest lihtsalt silmaga vaadates pole võimalik kindlaks teha, kas põleng piirdus vaid küttesüsteemi osaga või puges tuli ka seinte või lagede vahele, jäädes sinna jõudu koguma. Ise peaks püüdma piirata õhu juurdevoolu tulekoldele – lükata siiber koomale, sulgeda ahjuuks, samuti tuleb üle vaadata ja eemaldada küttesüsteemi välispinna läheduses paiknevad põlevmaterjalidest esemed.

Pärast tahmapõlengut tuleb kindlasti kutsuda kvalifitseeritud korstnapühkija, kes puhastab suitsulõõrid ja annab hinnangu, kas kütteseadme edasine kasutamine on ohutu, sest tahmapõlenguga kaasnev kõrge temperatuur kahjustab küttesüsteemi ehitamisel kasutatud materjale.

Inimesed on harjunud ise oma elumajas toimetama ja harjumusi on raske muuta. Ikka leitakse varrukast vabandusi, miks ei lasta küttesüsteeme puhastada oma ala spetsialistil, korstnapühkijal. Ise puhastades tuleks enne puhastustööde algust teha endale selgeks suitsulõõride paiknemine. Puhastada tuleb küttesüsteemi kõik osad. Kui mingist osast jäetakse tahm eemaldamata, on üsnagi tõenäoline, et see süttib.
Õpi ametimehelt

Enne korstnapühkimist tuleb tutvuda puhastatava küttesüsteemi ja selle lõõride ehitusega. Omanik peaks ninapidi juures olema ja oma küttesüsteemi siseelu endale selgeks tegema. Korstnapühkija mitte üksnes ei puhasta, vaid ka kontrollib ja hindab küttesüsteemi tuleohutust. Avastatud puudustest ja vigadest informeerib korstnapühkija töö tellijat.

Pärast tööde lõpetamist täidab korstnapühkija korstnapühkimise akti, mille ühe eksemplari annab töö tellijale. Ehitise valdaja peab puhastamise kohta arvestust pidama ja korstnapühkijalt saadud akti tuleb tal säilitada järgimise akti saamiseni. Puhastamisel avastatud tuleohutusnõuete rikkumise ja tuleohu kohta koostab korstnapühkija ettepaneku, milles tuuakse välja puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõuete rikkumine ja tuleohu kirjeldus ning võimalikud meetmed nende kõrvaldamiseks.

Vahel on tahmapõlengute põhjuseks seegi, et küttesüsteemi on puhastanud libakorstnapühkija.

Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde. Kui külas on lahtiste kätega mees, kes tegi peedist pesumasinale trumli, siis nupumees on ta vali, aga see ei tähenda veel seda, et võiksite küttesüsteemi puhastamise tema hoolde jätta. Enne korstnapühkija kutsetunnistuse väljastamist läbivad korstnapühkijad põhjaliku koolituse ja teevad kutseeksami. Nii ei tohiks kvalifitseeritud korstnapühkijate tööga probleeme tekkida.

Tuletame kinnisvaraomanikele veel kord meelde ka seadusi. Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise omanik peab arvestama tuleohutuse seaduses sätestatud nõudega, et üks kord viie aasta jooksul peab ka nendes ehitistes paiknevad küttesüsteemid puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik.

Tuleohutuse seadus jõustus 1. septembril 2010, seega on ka eelpool nimetatud ehitiste omanikel jäänud aega pisut üle ühe aasta. Soovitan seda viimast n-ö kohustuslikku piiri mitte oodata, vaid kutsuge kutseline korstnapühkija juba enne järgmise küttehooaja algust – sügisel 2014. Infot kutselistest korstnapühkijatest on võimalik saada, helistades päästeala infotelefonile 1524.

Jaak Jaanso
päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 308 korda, sh täna 1)