Saare maakonna majandusest rohujuure tasandil (10)

TULEB OLLA TUBLI: Triin Arva, kes tegeleb noorte äriideede konkursi korraldamisega, ja Piret Pihel teavad, et edukates noortes on tulevik ning nendega tuleb tegeleda. Foto: Sander Ilvest

TULEB OLLA TUBLI: Triin Arva, kes tegeleb noorte äriideede konkursi korraldamisega, ja Piret Pihel teavad, et edukates noortes on tulevik ning nendega tuleb tegeleda. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna rahvastik väheneb ja vananeb. Võime end lohutada, et ka teistel on sama jama, kuid sellest on vähe kasu. Meil on vaja toime tulla siin, praegu ning kaugemas tulevikuski.

Aastast 2000 on meie rahvaarv vähenenud ligi 13%, prognoos kinnitab trendi jätkumist. Seda mõjutavad nii loomulik iive kui ka migratsioon. Kuressaare elanike arvu vähenemine ainuüksi loomuliku iibe tulemusena on aastani 2040 nt prognoositavalt –6,6% aastas.

Lisaks vaevab meid rahvastiku vananemine. Keskmine saarlane on ligi kaks aastat vanem kui keskmine eestlane. Murettekitav on, et olulisel määral on vähenenud kõrgharidusega inimeste osatähtsus. Lahkuvad eelkõige noored ja haritud. Saaremaa keskmine palk on Eesti keskmisest madalam ja vahe on masujärgsel perioodil suurenenud. On vaid üks võimalus – kui meid on vähe, peame olema tublimad.

Ettevõtlusaktiivsus on meil suur

Saare maakond on üks Eesti ettevõtlusaktiivsemaid piirkondi. Viimasel ajal on see näitaja hoogsalt tõusnud – 94 ettevõtet iga 1000 elaniku kohta. Meid edestavad vaid Tallinn, Harjumaa ja Hiiumaa. Kui rahvaarv väheneb, tõuseb enamik näitajaid, mida rehkendatakse elaniku kohta.

Hiidlastel ja saarlastel on sarnane “edu võti”. Aastal 2013 loodi meie maakonnas 139 uut ettevõtet. Seda on vähem, kui vahetult pärast masu. Saare maakonna ettevõtluse aastane kogumaht on ca 500 milj eurot, sellest kolmandiku moodustab eksport. Eksportivaid ettevõtteid on umbes 250.

Meie ettevõtted on valdavalt väikesed: 95 protsendis neist on töötajaid alla kümne. Meil on vaid mõni ettevõte, mida saab nimetada suurettevõtteks. Sellistes ettevõtetes peab olema vähemalt 250 töötajat.

Põllumajanduse jm esmatootmisega tegelevate (primaarsektori) ettevõtete arv on jätkuvalt suur (ligi 900), kuid nende maht moodustab veidi üle 8% kogumahust. Põllumajanduslik tootmine on aastaid püsinud stabiilsetes mahtudes, mingil määral on kasvanud piimatootmine. Paljud ettevõtjad liiguvad mahepõllumajanduse suunas. Perspektiivsed on mahetöötlemine ja -turundus, mis võimaldaksid toodangut müüa kõrgema hinnaga. Seni on see olnud pigem väiketootjate teema. Viimastel aastatel on kasvanud vesiviljeluse maht, kasvatatakse vikerforelli, jõevähki ja siiga.

Tööstusliku tootmise ja ehituse (sekundaarsektori) kogumaht moodustab umbes 40% ja see on viimaste aastatega kasvanud. Toiduainetetööstus on mahult suurim – 74,2 milj eurot ja üle 800 töötaja. Selle sektori maht kasvab igal aastal, vahemikus 2011–2012 oli kasv koguni üle 16%. Mahult suurim on kalatööstus (42%), järgnevad liha- (26%) ja piimatööstus (25%). Kalatööstus on ka suurim eksportija – 74% kogu mahust läheb ekspordiks.

Sektori tähtsus on isegi suurem, kui näitavad eeltoodud arvud – toiduainetetööstuse toorainega varustamise kaudu on tegev terve toorainetootjate ja tarnijate ahel. Kvaliteetsest toorainest on tootjatel puudus. Seega saab väita, et tegemist on olulise, kasvava valdkonnaga.

Ka ehitus on osa sekundaarsektorist, seda vaadatakse koos tööstusliku tootmisega. Ehitussektor, mis sai majanduskriisi ajal kõige enam kannatada, on suutnud taas jõuda käibeni, mis ületab 55 milj euro mahu aastas. Ehituses tegutsevaid firmasid on üle 200 ja tööd antakse ligi 800 inimesele. Analüüsimine on siin aga keerukas – arvud on hüppelised ja järeldusi on raske teha. Siiski on teada, et üle poole sektori mahust moodustab seitse suuremat ettevõtet ning nende suhtes on stabiilsus ja usaldus olemas.

Nutikaks spetsialiseerumiseks saab lugeda, et Eesti väikelaevaehitus asub Saaremaal. See on innovaatiline, kasumlik ja eksportiv sektor. Saaremaal tegutseb 15 väikelaevaehituse ettevõtet. 2012. aasta müügikäive oli 38 mln eurot, mis on 85% kogu sektori käibest Eestis. Kogukasum oli 7 mln eurot, 98% sektori kasumist. Ekspordi maht oli 32 mln eurot, mis on omakorda 82% sektori ekspordist. Saare väikelaevaehituse sektoris töötas 280 inimest (65% sektori tööjõust). Tähelepanuväärne on, et 65% sektori töötajatest toodab pea kogu sektori kasumi ja suure osa ekspordist.

Selle sektori toetuseks on aastatel 2004–2013 kasutatud Euroopa struktuurifondide raha ligi 6 milj eurot. Nutikas spetsialiseerumise toetamine jätkub ka rahastusperioodil 2014–2020. Toetuste eesmärk on keskmisest suurem kasvupotentsiaal, loodav lisandväärtus ning võimalus teadus- ja arendustegevuse vallas konkurentsieelis saavutada. Toetuste abil valmib sel aastal TTÜ Kuressaare kolledži juurde väikelaevaehituse kompetentsikeskus, mis pakub teadmusteenuseid kogu Läänemere regiooni väikelaevaehitajatele.

Suurim ekspordimaht ja enim töökohti

See on kahtlemata elektroonika-, kummi- ja kaablitööstuses. Need ettevõtted on tulnud saarele välisinvesteeringutena 1990. aastate lõpus, mil Eesti tööjõukulu ja kvaliteedi suhe oli atraktiivne. Lisandus investoritele meelepärane ärikeskkond. Elektroonika- ja kaablitööstuse müügitulu oli 2012. aastal 37,4 miljonit eurot ja kummitööstuses 21,4 miljonit eurot.

Pea kogu toodang läheb ekspordiks, eksporditakse pea 100% emaettevõtte asukohamaale. Need tööstusliigid on tööjõumahukad, hõivates enam kui 1000 inimest. 2013. aasta lõpus koondas aga Incap Electronics Estonia OÜ suurema osa töötajatest. Seega on sektoris lähiajal muutusi oodata.

Tööstuses väärib kindlasti märkimist puidutööstus, mille maht on hinnanguliselt 10–15 milj eurot aastas. Analüüsimise teeb keerukaks, et selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted saavad tihti suurema osa oma müügimahust teistest valdkondadest, nt ehitusest. Puidusektori ettevõtteid on meil üle 40, tööd saab ca 200 inimest.

Huvitavaid tööstusi on veel, nt kaks tekstiilitööstusse kuuluvat firmat valmistab kalavõrke, metallitööstusse kuuluv OÜ Sporrong Eesti aga märke, nööpe, karikaid jm.

Teenindus ehk tertsiaarsektor moodustab üle poole nii müügitulust kui ka tööjõust. Teeninduse suuremad tegijad on kaubandus, mis moodustab umbes poole, ja veondus, mis moodustab kolmandiku kogu teeninduse mahust. Oluline osa on siin ka turism, mis moodustab mahult vaid kümnendiku, kuid on oluline kogu piirkonna arendushuvidest tulenevalt.

Teenindussektori suurim osa on hulgi- ja jaekaubanduses. See pakkus 2012. aastal tööd ligi 1000 inimesele ja andis müügitulu enam kui 100 mln eurot.

Veondusteenuse müügitulu on umbes 70 mln eurot ja ses valdkonnas töötab üle 500 inimese. Suuremad firmad on AS Saaremaa Laevakompanii ja OÜ Väinamere Liinid, mis panustavad parvlaevaliiklusse.


Saare maakond on turismipiirkond

Saare maakonda külastab hinnanguliselt umbes 400 000 turisti aastas. Maakonnas on ligi 300 majutusettevõtet 6000 voodikohaga. Toitlustus, majutus ja reisikorraldus annavad aastaseks käibeks 20 milj eurot. Arvestades, et turistid tarbivad ka muid teenuseid, võib eeldada, et sektori tulu on umbes 25 milj eurot aastas.

Sektor on oluline tööandja, umbes 800 inimest leiab rakendust majutuses ja toitlustuses, lisaks teistes turistide teenindamisega seotud valdkondades. Hea on tõdeda, et vahepealsete aastate näitajate langus asendus taas kasvuga. Pealegi tõstab maakonna arendamine turismipiirkonnana oluliselt selle väärtust elukeskkonnana.

Saaremaa arenduskeskus on seiranud maakonna majandust põhjalikumalt kolme viimase aasta jooksul. Kirjeldatud on kõik olulisemad majandussektorid, mida plaanime lähitulevikus põhjalikumalt tutvustada ka lehelugejatele. Analüüsi koostamisel on kasutatud äriregistri andmeid ja ettevõtete esitatud majandusaasta aruandeid.

Piret Pihel
Saaremaa arenduskeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 602 korda, sh täna 1)