Saaremaa Laevakompanii (SLK) tegevjuht Tõnis Rihvk (fotol) ütles intervjuus Saarte Häälele, et 2016. aasta oktoobriks ei tule Väinamere liinidele ühtegi uut laeva, sest laevaehitus ei ole niisama lihtne protsess, eriti kui seda teha maksumaksja raha eest.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnade kohaselt kuulutas Tallinna Sadam välja hanke parvlaevade omandamiseks, ajakirjanduse andmetel aga peab Tallinna Sadam hankeväliselt läbirääkimisi praeguste laevaomanikega. Mis seis tegelikult on?
Nii palju kui on lehtedest aru saada, siis tegelikult hanget välja kuulutatud ei ole. SLK poole seni keegi pöördunud ei ole, võimalik, et seda veel tehakse. Ma ei kadesta Tallinna Sadama juhtide olukorda, kuhu nad poliitiku poolt pandud on. Aga sadam on suur ja tugev ettevõte ning kogenud juhtkonnaga, küllap nad lahenduse leiavad.
Minister Parts on öelnud, et riiklik laevastik tuleks maksumaksjale aastas ühe laeva kohta 2 miljonit eurot odavam. Kuidas seda kommenteerite?
Riigile kuuluv laevastik ei tule kuskilt otsast odavam, ei ole varianti ka. Meie arusaamise järgi tuleb see lubatud “odavus” tulevaste põlvede arvelt, mis tähendab, et saab venitada pangale makstavaid laenumakseid paarikümne aasta peale ja siis loomulikult aastane tasu väheneb, küll aga makstakse selle loogika kohaselt kümneid miljoneid eurosid rohkem intresse. See arvestus on igale inimesele tuttav, kes pangast laenu võtnud.
Jah, riik saab piletihindu ka kunstlikult tõsta või alandada, mida paar aastat tagasi ka tehti. Ja seetõttu on mugav öelda, et eelarvest tulevad vahendid on kasvanud. Jah, on kasvanud, sest piletihindu alandati poliitilistel põhjustel. Hindu meie ei reguleeri, need on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsustada.
Kuivõrd tunnete mingit poliitilist survet, nii nagu see oli aastatel 2003–2004?
Otseselt veel ei tunne, aga ega see tulemata jää, sest palju pingeid on õhus. 2003.–2004. aastal domineeris ärapanemise ja teenuse sobivale operaatorile kantimise kahtlus. Kättemaks ja ärapanemine ei ole head nõunikud. Praegune õhkkond on hoopis midagi muud, riik selgelt tunnustab tehtud tööd. Meil (saarte ja mandri vahelises liikluses) on parimad laevad ja meil on parim teenus. Need on ministrite sõnad.
Mis saab olemasolevatest laevadest, kui riik tellib 2016. aastaks uued alused?
Ei ole mõtet inimesi lollitada. 2016. aasta oktoobriks ei tule nendele liinidele ühtegi uut laeva. Laevaehitus ei ole niisama lihtne protsess, eriti kui seda teha maksumaksja raha eest.
Eraettevõtjana saime läbirääkimistel olla paindlikud ja operatiivsed. Riigile kuuluv äriühing peab alustama avatud konkursist, järgneb projekteerimine, paralleelselt tuleb lahendada riigiabiga seotud küsimused. Inimestele aetakse kärbseid pähe.
Millised teie igapäevased suhted MKM-iga on?
Head. Meil käib igapäevane rahulik töö. Ministeerium tunnustab tehtud investeeringuid ja operaatori taset.
Kas SLK osaleb uuel konkursil, kui see välja kuulutatakse?
Kui kuulutatakse välja konkurss, siis me loomulikult vaatame selle tingimusi.
Loading ...
Aga SLK ei ole ju laevade omanik, Parts räägib läbi ilmselt laevade tegeliku omanikuga või olen ma millestki valesti aru saanud?
Kokkuhoid tuleb kindlasti kui Leedo sellest toiduahelast välja jäetakse ja kokkuhoid tuleb suurem kui praegu prognoositakse.
Kogu see häma laevade ostu umber on vale. arutleda tuleb teema umber kas osta laevad või ehitada sild.
Kuid seda meilt kui reisijatelt ehk PÖÖBLILT ei küsita. Poliitiline nonsenss kus poliitik teab, et enamik rahvast soovib silda kuid ajab oma laevajura edasi.
Pankade intressid tulevad veel suuremad kui maksetega venitatakse. Pangad teadagi pole Eesti omad. Kui oleks jääks rahad siia…
Peaga vaja mõelda.
teada, et riik ei pea pankadelt raha laenama. Riigil on oma raha ja on ka EL raha, mida saab kasutada. Siinsed väljamaa pangad hoiavad oma käes Eesti riigi raha, laenavad seda ka välja ning riik teenib sellelt intresse. Eesti riik ei ole võlgades ega paljas kut püksinööp. Küsi Ligi käest kui ei usu.
Päris kindlasti toob kokkuhoidu sest jääb ära Leedo nuumamine.
Leedo “nuumamine” jääb ära,aga tulevad uued,kelle taskud veel tühjavõitu ja neid pead ikka “nuumama” Kas tasub nii lihtsallt Partsi juttu uskuda?Kas sellest poliitikute sõnade tegemisest ükskord juba aru ei saa.
Eetis võib erasektor (SLK&omanik) vedada Muhu ja Virtsu ka kommertstingimustel, ilma dotatsioonita. Seega ei pea keegi müüma praame, isegi kui riik nii väga tahab. Samuti ei saa riik ülalmainitud situatsioonis uute veel tulevikus ehitatavate laevadega (kulu 150mEUR+) erasektoriga konkurentsi asuda (ja eelarvest doteerida) kuna läheks nii riigiabi kui ka konkurentsiõiguse vastu nii Eestis kui EL-is. Samuti ei toeta EL sellist laevaehitust, mis konkureerib erasektoriga. Kuna laevaehitajad teavad, et halvimal juhul riik peab kiiresti ehitama, siis kruvitakse ülesse üksiku laeva hind. Nõus Tõnisega, riik ei säästa mitte mingi variandiga, aega on väga vähe ja praegust situatsiooni saab lahendada ainult alates aastast 2026 tehes riigitasandil valiku kas sild või korralikult planeeritud omad laevad.
Tõnis ära lollita rahvast.Kui amortiseerida laevad 10 aastaga(nagu praegu tehakse),siis on hind üks ja kui 30 aastga(mis on laevade eluiga),siis hoopis teine.
Näide:Kolm laeva maksavad 90 milj. eurot.Kui amort 10 aastat,siis kapitalikulu aastas 9milj.,kui 20 aastat,siis 4,5 milj.ja kui 30 aastat,siis 3 milj. aastas.Hästi hoitud laev sõidab tegelikult veel kauem.Riigil on laenuintress madalam,kui seda on eraettevõtjal, nii et siin on ka kokkuhoid arvestatav.Maksumaksja raha hoitakse päris palju kokku
Parts on ju ka “suurepärase” tulemuse saavutanud Eesti Energiaga, Eesti Õhuga, rongide jamaga? Mõtlengi ja see hirmutab, et ka praamindus on plaanis tuksi keerata!
Tallinna Sadam aktsialeltsina saab tegutseda tõesti vaid võrdselt teistega ja riigilt abi saada (riigiabi) praegusest situatsioonis on kahtlane, toimiv süsteem on ju olemas ja puudub see “häda”. Tallinna Sadama võimsus ei ole ka nii suur, et laevad välja osta. Seega juhul kui Tallinna Sadam ostab endale need laevad, on ministeeriumi arvutused liialt optimistlikud (arvutati kindlasti endast lähtuvalt) ja igasugune nurkades lõikamine ei ole ilma probleemideta arvatavasti võimalik.
Fakt et riigil on odavam omale laevad osta,
kui Leedole ja TEISTELE NEED (KINNIMAKSTA) OSTA!
See juht ei ole aru saanud ,et riiki ei huvitagi regula ost
Ruhnu liini teenindas SLK SLK laevaga. Riik maksis SLKle laeva prahtimise eest ja riik maksis SLKle vedamise eest. Nüüd teenindab Ruhnu liini SLK riigi laevaga. Riik ei maksa enam SLKle laeva prahtimise eest ja riik maksab SLKle ainult vedamise eest.
ON KOKKUHOID!
Aga see kokkuhoid ei tulnud mitte laeva ostmisest riigile. Ruhnu laeva maksumus oli 3,8 miljonit eurot ja Runö telliti Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine” raames ja rahastati täies ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Sama skeem ja rahastamise allikas ka Abro ja Wrangö puhul. Kihnu/Vormsi laeva puhul on juba “euroraha” osalus vähenenud ja sellega on see allikas ka tühi.
Kokkuhoid tuli sellest, et riik ei pidanud laeva soetamiseks kulutama mitte sentigi!!! Need pisikesed laevukesed soetati siis riigile Veeteede Ameti kaudu.
Miks ei sobinud isegi Eesti Loots Väinamere laevaliikluseks laevu soetama — sest Eesti Lootsil pole raha “regula” ballastivee ostmiseks ka.
Tallinna Sadamal võibolla “regula ballastivee” ostmiseks raha oleks aga jutt ei ole ju “regulast” vaid suurtest laevadest, mille soetamiseks kuskilt Euroopast raha mitte kuidagi ei saa.
Muidugi tekib riigil kokkuhoid, kui riik ei pea “kolmandale isikule” laevade prahtimise eest maksma. Sellel asjal on ainult üks tingimus — riigil peavad olema laevad, et riik ei peaks laevade prahtimise eest maksma!
Hetkel pole riigil ei laevu ega raha ega ka aega raha ja laevade leidmiseks ning ka Tallinna Sadam on selgitanud, et ega ta neid empiirilisi laevu tasuta Väinamerele sõitma saa anda — “Saaremaa”, “Hiiumaa”, “Muhumaa” laevade puhul asendub “Olav Miil” lihtsalt “Tallinna Sadamaga”.
Muidugi riik võidab.
1.-intressidega
2.-kapitalikulude mõistlikuma jaotusega
3.-jääb ära spekulantide nuumamine
4.-kõige tähtsam on moraalne võit, rahvas näeb, et riik ei lohise mingite täitmatute sullerite sabarakuna ja hakkab temasse ka uskuma!
Kui ostad laevad mitte ehitajalt vaid selleltsamalt spekulandilt, siis oled samas punktis tagasi. Moraal laostunud, rahakott tühi ja jaotad võidukalt kapitalikulusid rohkemate aastate peale.
no eespool olevad kommijad on tõesti lihtsalt lollid ja alaarenenud..palun minge arenege…..loomulikult ei too kokkuhoidu-selist mõistet ei ole üldse olemaski meie poliitikas-see on väid selle partsi tsirkuse esimese vaatuse nimi…asjas on rohkem niiviisi et kunstlikult tektiatakse olukord et teeme kuskilt mingi näitliku kokkuhoiu plaani skeemi räägiem ära ka sadamad ja kompaniid..kui see läbi on läind siis võib julgelt minister/rid oma pooleldi pettusega saadud raha sisse kasseerida ja tasku pista…nii et olgem lollid ja rõõmsad.
lühidalt kokkuvõtvalt võib seda ka korruptsiooniks nimetada….
Tark jutt!
Laevade ehitamine ei ole probleem praeguses turu seisus. Ju see raha ka olemas on kui selline plaan on olemas. Summasumaarium selline monopol mis praegu toimub ei ole otstarbekas. Riigi raha jookseb nähtamatusse auku millel on küll ilus fasaad. Kuid mina kui Eesti riigi kohdanik tahaks näha ikka läbipaistvust. Mis pagana pärast on igal laeval oma omanik firma? Miks need firmad kuuluvad kellegi teisele ja need omakorda kellegi kolmandale? Kas minu raha jookseb kuskile piiri taha maksuparadiisi ja siis irvitab keegi Tõnis veel takka, et jube soodsalt tehakse meile praamisõite? Mulle ei meeldi kui mind lollitatakse. Norras, kus praame on kordi rohkem, kuuluvad need riigile ja teenus ise on odavam ja parem kui meil. Eks see leht kirjutab ka seda mis praamifirmale sobib.