Saaremaa muuseum jäi möödunud aastaga rahule

Saaremaa muuseumi jaoks oli möödunud aastal kõige olulisem ja rõõmustavam see, et pärast aastast vaheaega jätkus Euroopa Liidu toetusel kindluse restaureerimis- ja konserveerimisprojekti elluviimine.

Muu hulgas vuugiti vallide sisemüürid, konserveeriti kaks nurgatorni, neli vallikeldrit ja põhjabastioni võlvitud suurtükipositsioon, rajati kindlusse sobivat haljastust. Kindluslikku ilmet lisavad põhjabastioni lääneflangil taastatud ajalooline suurtükipositsioon koos sinna paigaldatud konserveeritud kahuritega ning sissepääsude väravatega varustamine.

Kindluse bastionaalse vööndi ennistamisel tehtud hiigeltöö ei jäänud tunnustuseta: Kuressaare linn tunnistas selle 2013. aasta parimaks ehitusteoks.

Viljakas koostöö – üks aasta märksõnu

Muuseumil oli oluline osa ka linna auväärse juubeli tähistamisel: korraldati suur ülevaatlik ajaloonäitus ja mitu ajalooliste kaartide väljapanekut, osaleti suurejoonelise konverentsi ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning juubelitrükiste koostamisel.

Suvel ilmunud 11. kaheaastaraamatu mahust on tervelt pool – kuus artiklit – pühendatud Kuressaare ajaloole. Eriti tuleks hinnata ajaloodoktor Ivar Leimuse mahukat ja täpset tööd linna vanimate alusdokumentide tõlkijana.

Viljakas koostöö võikski olla üks mulluse aasta märksõnu. Muuseumi ja kirjastuse Argo ühisväljaandena ilmus soliidne fotoalbum “Vana Saaremaa. Ehitised ja inimesed”, koostajaiks tuntud ajaloolane Toomas Karjahärm ja meie fotokogu hoidja Maret Soorsk.

Heaks koostööpartneriks on saanud SA Saaremaa Turism eesotsas Angela Nairisega, kelle eestvõtmisel teist aastavahetust korraldatud kogupereürituste sari “Jõulud lossis” (lavastaja Frantšeska Vakkum) oli menukas seegi kord.

Palju rahvast tõid linnusesse ka juba traditsioonilised muuseumiöö ja lossiöö üritused. Arvukasse haridusprogrammide valikusse lisandusid “Tunne oma 450-aastast kodulinna”, “Aasta loom on hunt”, “Kadrid kaunid õnne toovad”, “Jõulud Mihkli talus”, lastele Johannes Aaviku sõnaloomet tutvustav “Valsad, viiul ja mõnos kodo” jmt.

Kuressaare ajalugu käsitlevate näituste kõrval pakkusid suurt huvi paljud teised: Saaremaa kunstiklubi 35. aastapäeva ülevaatenäitus, rahvusvaheline kotkafotode väljapanek “Ülemlinnud”, Liivimaa 16.–17. sajandi maakaartide originaalid Läti rahvusraamatukogu kogust, kunstinäitustest klassikute Maret Olveti ja Lev Vassiljevi looming ning Inga Heamägi omapärane väljapanek “Lokulauad”.

Saaremaa looduskaitseliikumise 100. aastapäeva tähistati teadusliku konverentsi ja teemakohase näituse koostamisega.

SA Saaremaa Turism algatusel korraldatud rahvusvahelise konverentsiga “Salme – kas esimeste viikingite matusepaik?” kaasnes näitus Salme matuselaevade arheoloogilistest leidudest ja nende uurimisest. Mõlemad tõid kohale arvukalt huvilisi, kindlasti kavatseme selliste ühisprojektidega jätkata.

Kogud täienesid ligi poolteise tuhande museaaliga, peamiselt fotode ja arheoloogiliste leidudega. Kuna saabunud digitaalajastu võimaldab muuseumikogudest ülevaadet saada ka arvutiekraani vahendusel, pühendati selle võimaluse avardamisele palju tööaega ka Saaremaa muuseumis: infosüsteemi MuIS sisestati teavet rohkem kui 15 000 varasematel aegadel kogutud museaali kohta.

Kindluse kui ainulaadse mälestise ja turismiobjekti arendamise kõrval tehti muidki olulisi remont- ja renoveerimistöid. Uue kivikatuse sai põhjabastionil asuv suurtükitorn, uued laast- ja kimmkatused Mihkli talumuuseumi laut-fondihoone ja sepikoda-paargu.

Kõigis lossihoovis asuvates ajaloolistes hoonetes tehti CO2 projekti raha arvelt põhjalikke soojustustöid, vahetati aknaid ja uksi ning uuendati keskkütte- ja ventilatsioonisüsteemi.

Külastajate arv kasvab järjekindlalt

Et kõik see töö ja vaev pole asjata, näitab muu hulgas muuseumikülastajate arvu järjekindel kasv. Mullu külastas Kuressaare linnust ja kindluses paiknevaid püsinäitusi 78 600 inimest (2012. aastal 72 170).

Oluliselt suurenes ka Mihkli talumuuseumi külastajate hulk, ulatudes 6615-ni, seda kindlasti ka tänu selles mõnusas ja väärikas paigas korraldatud arvukatele üritustele.

Loodame, et meie töörahu säilib ka alanud aastal, et poliitikud ja kultuuriametnikud mõistavad, et Saaremaa muuseum ei ole oluline ja tähenduslik mitte ainult kohalikule kogukonnale – linnale ja maakonnale –, vaid on üleriigilise ja laiemagi tähtsusega mäluasutus, mis väärib ka vastavat staatust.

Loodame, et Eesti üks vanemaid muuseume saab tuleval, 2015. aastal väärikalt tähistada oma asutamise 150. aastapäeva ning edukalt lõpule viia Saaremaa kõigi aegade ühe mahukaima ehitusliku projekti – Kuressaare kindluse restaureerimise, konserveerimise ja igakülgse külastajaile avamise.

Olavi Pesti
Saaremaa muuseumi teadusdirektor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 195 korda, sh täna 1)