Mõnikord peab tõusma kaptenisillale

LOOTSINA TEELE: Selle lootsilaeva vööris on vanemmereloots Rein Sepp seisnud sadu kordi. Lootsina on ta meie sadamatesse ohutut teed juhatanud sadadele-sadadele laevadele. Foto: Sander Ilvest

LOOTSINA TEELE: Selle lootsilaeva vööris on vanemmereloots Rein Sepp seisnud sadu kordi. Lootsina on ta meie sadamatesse ohutut teed juhatanud sadadele-sadadele laevadele. Foto: Sander Ilvest

“Inimene peab mõnikord tõusma kaptenisillale, et näha, kuidas liigub ta unistuste ja ideaalidega taglastatud laev, ta peab ise tundma, kuidas rooliratta minimaalsemgi pööramine muudab otsekohe laeva suunda.” 

Nii on kirjutanud kirjanik Ülo Tuulik. Mustjalast Silla külast pärit Rein Sepp on nii traallaeva kapteni ja tüürimehena kui ka praeguses ametis, vanemmerelootsina, tõusnud kaptenisillale lugematu arv kordi. Elupõlise meremehena teab ja tunneb Saaremaa merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp nii Abruka saarelt pärit kirjameest ennast kui ka tema loomingut. Endise kapteni, nüüdse lootsi ja merekultuuri seltsi eestvedajana on Rein Sepp Ülo Tuuliku mõtetega sajaprotsendiliselt nõus.

“Inimene peab tõusma kaptenisillale, et sealt näha: mis kursi või kraadi all sa ka sõidaksid, sa liigud ikka edasi. Ning kui sa ei ole suuteline või kui sa ei taha rooliratast peos hoida, siis tule ja vaata kõrvaltki, millist tähelepanu, mehisust, tarkust ja tasakaalukust nõuab raskete tormiööde roolivaht,” kirjutab Ülo Tuulik.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 722 korda, sh täna 1)