Möödunud aasta oli hea turismiaasta

Möödunud turismiaasta oli vaieldamatult tegus: majutusettevõtete statistikanäitajad paranesid, ülevedu parvlaevadel suurenes ja väikesadamad võõrustasid arvukalt jahte.

Statistikaameti koostatavad aasta koondülevaated võtavad veel paar kuud aega, praegu saame teha järeldusi ainult eelmise aasta esimese üheteistkümne kuu tulemuste põhjal (vt joonis, “Majutatute ööbimised Saare maakonnas 2010–2013, jaanuar–november”).

2013. aasta esimese üheteistkümne kuu (jaan–nov) jooksul registreeriti Saare maakonna majutusettevõtetes 271 297 ööbimist, aastal 2012 oli vastav näitaja 256 621. Valdavalt on ööbimiste arvu kasv tulnud siseturistide arvelt. 2012. aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid absoluutarvudes kõige rohkem siseturistide ööbimised Tallinnas, Saare, Lääne-Viru, Lääne ja Põlva maakonnas.

Konkreetselt üht külastatavuse suurenemise põhjust on raske välja tuua, kuid kindlasti on kasvu soodustanud ilus suvi, eripalgelised kultuuriüritused ja turismiorganisatsioonide ühine panustamine sihtkoha turundusse.

Rohkem kliente kui linnas elanikke

Kuressaare turismiinfokeskuse (TIK) külastajate statistika kohaselt otsis TIK-ist möödunud aastal oma küsimustele vastust 12 451 inimest. Lisaks tuli ligi 3600 päringut kirja teel või telefonitsi. Seega teenindati kokku veidi rohkem kliente, kui on elanikke Kuressaare linnas.

Rahvuste lõikes on tervikpilt jäänud üsna muutumatuks. Viiendiku turismiinfokeskuse klientidest moodustavad eestlased ja ülejäänu kaugemad külalised. Väliskülaliste hulgas troonivad endiselt esikohal meie põhjanaabrid soomlased. Neile järgnevad arvukuselt sakslased, lätlased ja venelased. Eksootilisemate riikide esindajatest on sel aastal raekotta jõudnud külalisi Uus-Meremaalt, Argentiinast, Austraaliast, Ugandast, Hiinast ja Jaapanist.

Üle poole Saare maakonna külastajatest on eestlased. Kõige enam välisturiste tuleb Soomest. Soomlaste suur huvi Eestisse reisimise vastu on paljuski tingitud Tallinki ja teiste samal liinil opereerivate laevafirmade ning Tallinna Sadama panusest, mille tulemusel on reisimine Eestisse soomlaste jaoks sedavõrd mugavaks ja lihtsaks muutunud, et ülelahesõit ei tundu enam välismaale minekuna. Ka lätlaste huvi Eesti vastu on üha kasvamas. Läti turistid ööbivad väljaspool Tallinna rohkem kui teised välisturistid.

Möödunud aastal kulmineerusid mitmed suurprojektid, kuurortlinn Kuressaare tähistas oma 450. sünnipäeva. Kärla vallas avati maakonna unikaalseim, 28 atraktsiooniga Hallikivi seikluspark. Merepäevadel väisas Saaremaad avamerepurjekate regatt The Tall Ships Races, mis pakkus nauditavat vaatemängu nii kohalikele kui ka külalistele. Möödunud suvel avas uksed Saaremaa viimaste aastate üks suurimaid turismiprojekte – Sõrve tuletornilinnak, Vilsandi rahvuspargis toimus esimene orhideefestival.

Saaremaa ooperipäevadel pakuti publikule esmakordselt ka balletielamusi. Muhus Kuivastu sadamas lasti vette iidsete tavade järgi ehitatud uisk ehk kunagine multifunktsionaalne purjejõul liikuv transpordialus, mis sai nimeks Moonland.

Grand Rose’i spaahotell hakkas oma väliterrassil lilleaias filme näitama ning pakkus klientidele mõnusaid põhjamaiseid saunarituaale ja saunajoogat. Saaremaa Spa Hotellid avas Saaremaa Valsi hotellis Eesti kõige suurema mineraalveebasseini. Tänu tuulikute juurde paigaldatud valgustusele sai muinasjutulise ilme Angla tuulikumägi. Saaremaal toimus ka mitmeid üritusi, mida siin varem nähtud ei ole – nagu kiirust ja põnevust pakkuv Supermoto GP, langevarjurite osavust demonstreeriv Parasummer jt.

Otepää asemel tuldi Saaremaale

Ka oktoober oli kuuldavasti tänu spordile väga hea – spordisõpru rõõmustasid Saaremaa ralli, kolme päeva jooks ja Karujärve rattamaraton. Lumeta ja roheline aastavahetusperiood tõi saarele ka need külastajad, kes tavapäraselt naudivad Otepää suusaradadel talvemõnusid.

Lisaks eeltoodule oli tänavune kruiisisuvi Saaremaale rekordiline – ristluslaevad peatusid Saaremaa Sadamas 14 korral ja tõid saarega tutvuma 6456 turisti.

Eelmisesse aastasse jäi Sõrve maantee uuendatud teelõigu valmimine – Nasva ja Mändjala vahele ehitati uus maantee koos 3 km pikkuse valgustatud kergliiklusteega. Nüüd saavad kõik huvilised minna Saaremaa populaarseimasse, Mändjala randa mööda turvalist kergliiklusteed. Kudjape prügilast on saanud ligi nelja hektari suurune terviseradadega puhkeala, piirkonna arendustöö vajab mõistagi jätkuvat panustamist.

Saaremaa hoidmine atraktiivsete sihtkohtade valikus nõuab järjepidevat tööd. Meie maakonna tublid ettevõtjad on panustanud sellesse, et luua üha eripalgelisi, erinevatele sihtrühmadele mõeldud turismitooteid. Usun, et kui väärtustame ühist pingutust, oskame välja tuua erilise, mis meil pakkuda on, ning soovime ka edaspidi mõelda kliendikeskselt ja innovaatiliselt, siis saadab meid edu ka alanud pereturismiaastal.


Mille üle külastajad kurdavad?

Kohalik ühistransport – kõige rohkem pahameelt tekitab kohalik transpordikorraldus. Vaatamisväärsuste külastamine bussiliine kasutades on üpriski keeruline, kohati lausa võimatu. Kõige kehvem on olukord Sääre tipu külastamisega. Transpordi osas pakuvad teatud leevendust autorendiettevõtted ja jalgrattalaenutus, kuid alati need võimalused paraku ei sobi.

Arvukat negatiivset tagasisidet toob ka otseühenduse puudumine Kärdla ja Haapsaluga. Kuna bussi- ja parvlaevaajad ei ühildu, nõuab sellise teekonna ettevõtmine bussiga reisijatelt ettevõtlikkust ning suurt närvi- ja ajakulu.
Rahvusvahelise laeva- ja lennuliikluse puudumine – pole kahtlust, et turistide arvu kasvu mootor on uute transpordiühenduste loomine ja korralik infrastruktuur.

Aeg-ajalt otsitakse Kuressaares “päris” turgu, kus kohaliku toodanguga tutvuda ja emotsioonioste teha. Ka kalatoitudele spetsialiseerunud söögikohtade puudus on üks kurtmise enamlevinud põhjusi.

Organiseeritud ekskursioonide puudumine.

Laste- ja peresõbralike toodete vähesus.

Karmen Paju 
Kuressaare linnavalitsuse turismipeaspetsialist, TIK-i juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 467 korda, sh täna 1)