Kas peate meid lollideks? (11)

Kas asi on tõesti jõudnud nüüd nii kaugele, et riigieksami tulemuseks võib 2014. aastal olla vaid 1 punkt, et noor saaks kooli lõpetada? ÜKS PUNKT! Kaks võimalust: kas noori peetakse lollideks või püütakse nende elu kergendada. Muud loogikat siin olla ei saa.

Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel on selgesõnaliselt välja toodud: “Õpilane, kes kogub eksamil vähemalt ühe punkti, aga ei ületa keeletaseme saavutamist nõudvat punktimäära, saab gümnaasiumi lõpetada, aga talle ei anta keeletaseme tunnistust.” Justkui jackpot neile, kes tunnevad, et koolis käimine ja eksami sooritamine on nagunii ebaoluline. Kuid miks nad siis üldse koolis käivad?

Ühe-punkti-süsteem tekitab mul kurgus kriipiva tunde ja paneb küsima, kas riik tõesti nii vähe minult ootabki?

Ilmselgelt teeb see ühe-punkti-süsteem õpilasi laisemaks ja tõmbab nii mõnelgi meist motivatsiooni alla. Enne oli vaja vähemalt õppida, isegi siis, kui sa ei tahtnud seda teha. Kuigi sel juhul tekib taas küsimus, et mida te koolis käite siis? Kindla peale oli enne mingi osa õpilasi, kes mõni aeg pärast kooli lõppu tänasid süsteemi, mis sundis nad õppima. See, kes eksamite ajal pidas õppimist võib-olla mõttetuks, on nüüd õnnelik, et ta ikkagi pidi tarkust omandama ja eksami ära tegema – NORMAALSETELE punktidele.

Võib-olla püüab uus süsteem just südametunnistusele koputada, pannes noort inimest ise mõtlema, kui tõsiselt ta eksamit võtab, arvestades, et läbi ei kuku ta niikuinii.

Samas, kas selline süsteem tõstab kooli lõpetanute üldist taset? Alles pidid õpilased saama vähemalt 50 punkti, siis vähemalt 20 punkti ja nüüd siis 1. Minu arvates peaks piiriks jääma siiski 20 punkti. See on mõistetav, et kõigil ei ole matemaatilisi supervõimeid ja kirjandites jutt ei jookse, aga 12 aasta jooksul koolipinki kulutades peaks ikka 20 punkti jagu mõistust kahe kõrva vahel olema küll. Ja kui ei ole, siis jah… 12 raisatud aastat.

Pia-Lotta Toom

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 305 korda, sh täna 1)