Kas asi on tõesti jõudnud nüüd nii kaugele, et riigieksami tulemuseks võib 2014. aastal olla vaid 1 punkt, et noor saaks kooli lõpetada? ÜKS PUNKT! Kaks võimalust: kas noori peetakse lollideks või püütakse nende elu kergendada. Muud loogikat siin olla ei saa.
Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel on selgesõnaliselt välja toodud: “Õpilane, kes kogub eksamil vähemalt ühe punkti, aga ei ületa keeletaseme saavutamist nõudvat punktimäära, saab gümnaasiumi lõpetada, aga talle ei anta keeletaseme tunnistust.” Justkui jackpot neile, kes tunnevad, et koolis käimine ja eksami sooritamine on nagunii ebaoluline. Kuid miks nad siis üldse koolis käivad?
Ühe-punkti-süsteem tekitab mul kurgus kriipiva tunde ja paneb küsima, kas riik tõesti nii vähe minult ootabki?
Ilmselgelt teeb see ühe-punkti-süsteem õpilasi laisemaks ja tõmbab nii mõnelgi meist motivatsiooni alla. Enne oli vaja vähemalt õppida, isegi siis, kui sa ei tahtnud seda teha. Kuigi sel juhul tekib taas küsimus, et mida te koolis käite siis? Kindla peale oli enne mingi osa õpilasi, kes mõni aeg pärast kooli lõppu tänasid süsteemi, mis sundis nad õppima. See, kes eksamite ajal pidas õppimist võib-olla mõttetuks, on nüüd õnnelik, et ta ikkagi pidi tarkust omandama ja eksami ära tegema – NORMAALSETELE punktidele.
Võib-olla püüab uus süsteem just südametunnistusele koputada, pannes noort inimest ise mõtlema, kui tõsiselt ta eksamit võtab, arvestades, et läbi ei kuku ta niikuinii.
Samas, kas selline süsteem tõstab kooli lõpetanute üldist taset? Alles pidid õpilased saama vähemalt 50 punkti, siis vähemalt 20 punkti ja nüüd siis 1. Minu arvates peaks piiriks jääma siiski 20 punkti. See on mõistetav, et kõigil ei ole matemaatilisi supervõimeid ja kirjandites jutt ei jookse, aga 12 aasta jooksul koolipinki kulutades peaks ikka 20 punkti jagu mõistust kahe kõrva vahel olema küll. Ja kui ei ole, siis jah… 12 raisatud aastat.
Pia-Lotta Toom
Loading ...
Sinuga samal arvamisel, olen sinuga ühel keelel ja meelel. “Vanake”
Laps ei saa aru, et ei õpita teistele vaid iseendale. Mis mure see on kellegi võõrale, kui keegi käib koolis ja teeb ka eksami, st. ta lõpetab kooli kasvõi ühe punktiga?
Koolile või iseendale? Kui käiakse 3 aastat gümnaasiumis ja siis minnakse selle peale, et 1 punktiga teha eksam, siis mul maksumaksjana tekib küll küsimus, et mis kuradi pärast seal koolis siis üldse vaja käia oli. 3 aastat söpradega teatrit tegemas?
maksumaksjana on mure väga suur, kui võõras laps käib paar aastat gümnaasiumis, aga ühel hetkel otsustab ikkagi koolist ära tulla ega tee ka punkti peale lõpueksameid? Mis siis maksumaksja süda ütleb? Võtab suure kruusitäie palderjanitilku?
… suure kruusitäie palderjanitilku … :-O
Neid tilku tilgutades suurde kruusi – et ikka kruus täis saaks! – läheb maksumaksjal südamevalu üsna varsti üle. :-)
Nõus, Pia-Lotta!
Sellega eraldatakse sikud lammastest. 1 punkti lõpetajal puudub võimalus kõrgkoolis jätkata ja ka ametikoolides kus konkurss.
1-punktiline piir stimuleerib gümnaasiumi vabatahtlikkuse printsiipi – gümnaasium pole kohustuslik. On ju teada, et gümnaasiumis ei käida seadusejärgselt, nii nagu põhikoolis, vaid väga otseselt valmistutakse ülikooliks. Juba kümnendast klassist hakatakse valmistuma gümnaasiumi kulminatsiooniks – riigieksamiks. Seega on õpilase, kes selle tee valinud ja riigi raha kulutamas on, enda asi, missugusele tulemusele ta õpib. 1-punktiline piir vabastab õpetaja vastutusest ja kannab kogu vastutuse üle subjektile endale: gümnasistile, kes saab just nii kergelt või raskelt edasi järgmisesse loogilisse etappi, ülikooli, kuidas ta sooritab riigieksami.
Uut PGS-i ei tasu lugeda otsides ainult märksõnu “riigieksam” ja “1-punkt”. Gümnaasiumi lõpetamiseks on vaja sooritada NORMAALSELE tulemusele.
Gümnaasiumi lõpetamiseks on vaja sooritada koolieksam NORMAALSELE tulemusele.
Vabatahtlikkuse printsiip- sul on õigus valida, kas lähed gümnaasiumisse või mitte. Gümnaasiumis õppimine ja riigieksamite tulemus küll asjasse ei puutu.
“Kindla peale oli enne mingi osa õpilasi, kes mõni aeg pärast kooli lõppu tänasid süsteemi, mis sundis nad õppima. See, kes eksamite ajal pidas õppimist võib-olla mõttetuks, on nüüd õnnelik, et ta ikkagi pidi tarkust omandama ja eksami ära tegema – NORMAALSETELE punktidele.”
Siiamaani PEAB eksami normaalsetele punktidele ja õppima, sest üldiselt need, kes gümnaasiumisse lähevad, ei püsi seal seeski, kui absoluutselt vaeva ei näe. Ja ju siis midagi ikka kahe kõrva vahele jääb. Teine asi on muidu siis, kui kool lihtsalt veab õpilasi läbi gümnaasiumi, et jumala eest neid üldse oleks.