Regionaalminister on härjal sarvist haaranud. Ja on ka aeg, korraldamist vajab eluvaldkond, mille ümberkujundamisest räägitakse juba oma viisteist aastat.
Kõik saavad aru, et omavalitsussüsteem vajab muutmist, teemaga on tegelenud aastate jooksul sajad riigiametnikud ja pea kõik Eesti omavalitsused.
Siiamaani on tulemus olnud suhteliselt tagasihoidlik. Miks siis head tulemust ei ole? Sellepärast, et Eestis on valimised liiga sageli. Muud põhjust ei tasu otsidagi.
Peamine proovikivi on ministeeriumid
Kindlasti on arusaam muudatuste vajadustest praegu selgem, kui oli sajandivahetusel nn Looduse reformikava ajal. Samas oli toona valmisolek suurem.
Mäletan väga hästi Kärla valla esimest ühinemisettepanekut Kaarma vallale, millele järgnes kohe ka Pihtla.
Peagi ilmus maakonnalehes lugu, et tekkimas on “suur viisik”. Ehk siis asja olid valmis arutama minu mäletamist mööda ka Lümanda ja Valjala. Ehk küll veidi arglikult, ent siiski taheti ära oodata “kolmiku” töötulemus.
Kuna tulemuse nullis ära Kaarma tollane volikogu, siis jäigi asi katki. Kärla ja Pihtla vald ei pidanud isegi sellekohast volikogu otsust vormistama.
Ühinemistuhin ei ole enam nii suur kui varem
Vaadates aga, kuidas viimasel ajal halduskorralduse muutmisest räägitakse, paistab, et ühinemistuhin ei ole enam nii suur.
Kärla tegi volikogu eelmise aasta viimasel istungil Kaarmale küll uue ühinemisettepaneku, ent mingist tekkivast “viisikust” nüüd ilmselt rääkida ei saa.
Niisiis on minister Kiisler omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu ministeeriumidesse kooskõlastusringile saatnud.
See protseduur on peamine proovikivi, sest kui kooskõlastusringi tulemus on positiivne, siis järelikult on ministeeriumid asjaga päri ja riigikogus piisab vaid koalitsiooni üksmeelsest rohelisest tulest.
Lugesin minagi seaduseelnõud ja seletuskirja mitu korda ja üldjoontes jään rahule. Tegemist on lühikese, ent samas toimetamist võimaldava õigusakti eelnõuga.
Kindel on see, et kui Kiisleri esitatud eelnõu seaduseks saab, tuleb riigikogult ja valitsuselt veel terve hulk seaduste muudatusi ja määrusi, mille alusel protsess ka lõpule viiakse.
Kui millegi kallal norida, siis võiks saarte puhul küsida, et kus on näiteks Ruhnu või Muhu valla ühine piir naabervallaga, mis on üks liitumise eeltingimustest. Näib, et saareliste omavalitsuste olemasolu on aga selles eelnõus sootuks ära unustatud.
Samas ei ole mitte kummastki neist näiteks toodud omavalitsusest võimalik tõmbekeskusse ehk siis Kuressaarde jõuda 30-minutilise autosõiduga.
Ent puudu jäävad neil nii viietuhandene rahvaarv kui ka tõmbekeskus, et praegustes piirides edasi toimetada.
Usun, et Muhu volikogu leiab siin, millest kinni hakata ja vaidlus püsti panna, kui nad soovivad jääda oma valimislubaduse juurde säilitada Muhu omaette vallana.
Ühed suuremad ühinemise vastased on kindlasti omavalitsusametnikud. Iseenesest täiesti inimlik, sest kes meist ikka nii väga tahaks kaotada kodu lähedal asuvat normaalset töökohta.
See lõi siin-seal läbi ka eelmistel läbirääkimistel Kaarmaga ja ma julgen väita, et see oli üks põhjustest, miks asi tookord lörri läks.
Mis täpselt toimus, sellele saavad vastata vaid Kaarma valla toonased juhid, sest nii Pihtla kui ka Kärla elanike küsitluse tulemus volikogudele ühinemisotsuse tegemisel takistuseks ei oleks saanud. Küll aga Kaarma oma.
Vabanevad ametnikud tööta ei jää
Minister Kiisleri eelnõus on ka sellele asjaolule tähelepanu pööratud. Loomulikult saadetakse erru vanaduspensionärid, keda meil praegu päris mitmes omavalitsuses töötab. Ent tööealiste ning vastavat kvalifikatsiooni ja kogemust omavate ametnike peale on eelnõus mõeldud.
Nii näeb kooskõlastusringile saadetud eelnõu ette võimaluse, et neile ametnikele tehakse tööpakkumine ühinenud omavalitsuses ja alles siis, kui ametnik pakutavaga ei nõustu, saab ta koondamisteate ja sellele kohale saab välja kuulutada konkursi.
Eelnõust loeb välja ka selle, et selline privileeg ei ole mõeldud mitte kellelegi eluaegsena ja paari aasta möödumisel võidakse asjad uuesti üle vaadata. Ent mingi kindluse annab see inimestele lähitulevikuks tõesti.
Toetus võib tulla hoopis opositsioonist
Mille taha võib asi siis seekord takerduda? Eks ikka sinnasamasse, kuhu alati. Europarlamendi valimised, riigikogu valimised, presidendivalimised, kohalike omavalitsuste volikogude valimised.
Meedias liigub pidevalt spekulatsioone koalitsiooni osapoolte kehvast koostööst. Selle eelnõu kooskõlastusring näitab ära, kui palju seda töövõimet siis tegelikult järel on.
Ent samas ei ole koalitsioonis läbikukkumise korral võimatu, et IRL saab oma eelnõule toetuse hoopis opositsioonist.
Kui nii läheb, on selgemast selgem, et pärast järgmisi riigikogu valimisi saab Eesti endale kindlasti nii uue koalitsiooni kui ka hulga uusi ministreid.
Loading ...
Selliseid analüüsivaid lugusid on hea lugeda!
Toivo, kas ise kiidad oma mittemidagi analüüsivat üllitist…….
Hea lugu, selle teemaga tavaliselt virisetakse või ollakse liiga entusiastlik. Siit saab asjalikke mõtteid ka Kiisler ise. Kindlasti peab ühinemisel panema tingimuseks, et praegusi töötajaid ei koondataks kahe aasta jooksul, las see ühinemispreemia läheb nende inimeste töö tasustamiseks. Kahe aasta jooksul loksuvad asjad ise paika, kes läheb pensile, kes struktuuris sees kohta muudab ja kes käega lööb.
Kindlas kõneviisis uuest koalitsioonist ma küll ei julgeks rääkida.
Kõik teised peavad hakkama saama ühe kuu hüvitisega, aga sina pakud kaks aastat palka ?! Oled ikka normis? Mis priviligeeritud inimrass see omavalitsustöötaja on?? Las ikka lähevad päris maailma nagu kõik teised tööta jäänud inimesed.
Olen normis, seda teed on mindud naaberriikides (millalgi oli sellest SH-s isegi üks lugu). Need inimesed teeks tööd edasi, mitte ei logeleks ja nii aitaks järjepidevusega ning uut struktuuri üles ehitada. Nii oleks ka inimesed ühinemise suhtes positiivsemalt meelestatud ja ka need, kes vallaga suhtlevad. Nii saaks ühinemist ka paremini koordineerida – ühineme ja siis ratsionaalselt paika panna kogu süsteemi (keskused, “filiaalid”, koolid, ühistransport jne jne). Kui neid asju tahetakse enne ühinemist läbirääkimistel paika panna, siis on selge, et ühinemine jääb ära. Siis on igasugu hirmud nahas, kas kaotan töö jms. Siis on hirmud koos poliitiliste huvidega, kuhu jätta kool või mõni muu asutus. Ühinemise eel läbi rääkides ei ole inimesed eesmärgipärased vaid lähtuvad huvidest. Peale ühinemist kaks kollektiivi ei ole eesmärkide suhtes vastanduvad ja kui kaob koondamishirm lähiajal, siis ollakse ka produktiivsemad.
Küllalt on riigis nähtud olukordi, kus peale koondamisi on ametis täielik kaos tükiks ajaks, mis on frustreeriv nii koondatavatele kui ka rhkem tööd tegevatele jääjatele kui ka inimestele, kes ametiga suhtlevad. Mõelgem eelkõige inimestele, siis alles numbritele!
on väga imelik küsida. Kommentterida oleks parem teemat!
Olemegi varsti järjega tagasi nõuka ajas – endises vallamajas on vaid kaks ametnikku ning kõik muu on keskuses nimega Kingissepa . Erinevus see, et jäänukvalla territooriumil pole enam suurt kolhoosi-sovhoosi, kelle juhi vastutada oli ka territooriumil mitmed muud elukorralduslikud asjad.
Reformierakond on kogu aeg teostanud oma väljakuulutamata haldusreformi. Selle erakonna ülesanne on olnud likvideerida elu suuremal osal Eesti territooriumil ning vabastada see uut hordide jaoks. Nad on sellega edukalt toime tulnud.
Valdade hääbumine juba on toimunud, tegeleme tagajärgedega. Kui inimesed ei rändaks linnadesse, mis on ülemaailmne trend, siis poleks vaja ka ametnikke ja muid elukorraldajaid (“kolhoosnikke”) maal vähendada.
Toivo Vaiguga nõustun ainult ühes asjas: “Mille taha võib asi siis seekord takerduda? Eks ikka sinnasamasse, kuhu alati. Europarlamendi valimised, riigikogu valimised, presidendivalimised, kohalike omavalitsuste volikogude valimised.”
See eelnõu tekst oli sellisel kujul olemas juba ammu ENNE KOV volikogude valimisi (näiteks http://www.koda.ee/public/Omavalitsuskorralduse_reformi_seadus_EN.pdf ), mis takistas Kärla volikokku pürginud Toivo Vaigul ENNE KOV volikogude valimisi seda eelnõu teksti analüüsimast. Nüüd volikogus olles pool aastat hiljem suu lahti teha on natuke …
Kuna pool aastat on seda eelnõu teksti mitmes instansis analüüsitud, siis tulemused on päris jahmatavad — sellist soga annab ikka kokku kirjutada nagu see eelnõu. Kui Kiisleri ajakaja Sulev Valner seda eelnõu pool aastat tagasi tutvustas, siis jõuti alati selleni, et see eelnõu on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega ja pisiasjade kallal pole mõtet edasi iriseda. Asi läks isegi nii jaburaks, et Valner arvas, et kui need tõmbekeskuste ümber moodustunud asjad ei ole omavalitsused põhiseaduse mõttes (pole nagu päris vald ja pole nagu päris linn ka), siis võiks asjale uue nimetuse välja mõelda. Esimese asjana pakuti välja, et neid vallasarnaseid muudustis võiks “valneriteks” nimetada. See Valnerire nagu eie meeldin, siis pakuti välja, et selliseid värdmoodustisi võiks “kiisleriteks” nimetada (Saaremaa kiisler, Kärla vald, Liiva küla — siis pole vaja neid “Liiva külasid” hakata ümber nimetama).
Oletame, et kõik läheb täpselt nii, nagu eelnõus kirjas. Mida see siis tähendab?
See tähendab seda, et Kärla ja Kaarma, see kas te ühinete ja kuidas ühinete jne ei huvita mitte kedagi — 2017 aastaks liidab Kiisler kõik Saare maakonna vallad ja see mis te omavahel kokku leppisite kõigile poohui ruudus! Ainus pluss tuleks “rehepapplusest” — Kärla ja Kaarma ühinemisel annaks riik “preemiat” uuele vallale ja mõlema valla töötajate sotsiaalsed garantiid pikeneksid paari aasta võrra.
PS. Vedur, aur, vile … Omavalitsuskorralduse muutmisel EI OLE märgata mingit edasiminekut — seisev vedur laseb lihtsalt järjekordselt vilet!
Volli kommentaari lugeda isegi mõnusam, kui artiklit ennast :) Kuid nagu ikka – hääda-hääda-hädameri
Volli kommentaare on töesti etem lugeda, kui ajakirjanike heietusi. Toivo Vaik, sa peaksid ju teadma, mis oleneb sotsiaaltöötaja, raamatupidaja vöi isegi vallavanema vastuseisust, kui seda otsustab volikogu. Siis kui sina olid vallavanem, ja tahtsid Kaarmaga ühineda ei tulnud midagi välja, järelikult ei olenenud sinust midagi. Ja kui sa enam vallavanem ei olnud ja olid volikogu liige-tegelik otsustaja, siis miks ikkagi ühinemist ei tulnud ? Takkajärgi tarkus ja teiste öpetamine.
Kurb, et toimub tegelemine jamaga. Selliste vaikude ja kommenteerijate-asjalikkude korral oleks parem, kui nad oleksid vaikinud. Küsime põhilise – mida see annab eesti riigile ja rahvusele. Üks kommenteerija on õigustatult öelnud – lagunemise kiirenemise. Ei ühtegi lisa-last, ei ühtegi lisa-töökohta. Millal hakatakse tegelema kõige olulisemaga – EESTI INIMESEGA, tema vajaduste rahuldamisele kaasaaitamisele? MEie Suured kapitalismiteoreetikud on parastavalt öelnud, et lapsi nad ei saa kedagi sundida juurde tegema, aga nad saavad inimeselt varanduse äravõtmisega (mets, maa) neid sundima orjama oma laste olemasolule mingitki tähelepanu pööramata kolmandiku-poole palga eest. Tekibki küsimus , kuidas see ärastamine, lastetus ja kaardil joonlauaga vehkimine lõpeb. Lõpeb väga kurvalt. Tühi maa ja ei midagi muud.
OLEW AIT
EIP
Olew kas tähelepanuvajadus ja kadedus nõuavad osa, et siin kommenteerid. Kirjuta ka mõni artikkel lehte siin targutamise asemel. Või siis mine parem lambaid talitama.
ka sinakene, tanel, kammentaarid siin. Mille üle ma kadetsen? Ajuvabaduse üle? Artikli kirjutaMINE on hea ettepanek, aga selleks peab pingutama ja SIIS selgub, et keegi ei avaldagi seda. Lambaid käin niikuinii talitamas. Kes seda siis minu asemel teeb?
OLEW AIT
EIP