Kolledži lõpetaja selgitas välja linnaturu plussid ja miinused (15)

SAAREMAIST OLGU ROHKEM: Vaike Salujärve letil leiduvad kenad kampsunid sobivad Kuressaare turule hästi. Turu teemat uurinud Kristiina Lember tõdeb, et saaremaist kaupa võiks turul isegi rohkem olla. Foto: Tõnu Veldre

SAAREMAIST OLGU ROHKEM: Vaike Salujärve letil leiduvad kenad kampsunid sobivad Kuressaare turule hästi. Turu teemat uurinud Kristiina Lember tõdeb, et saaremaist kaupa võiks turul isegi rohkem olla. Foto: Tõnu Veldre

Vestlustest inimestega ilmnes, et Kuressaare turu peamised plussid on soodne asukoht, kodumaine kaup ja toredad müüjad. Peamised probleemid on aga turu väsinud väljanägemine, vähene kaubavalik ja müüjate vähesus.

Läinud nädalal TTÜ Kuressaare kolledži diplomi turismi- ja toitlustuskorralduse erialal kätte saanud Kristiina Lember tunnistas, et lõputöö teema valimine oli keeruline. Meelepäraseks juhendajaks valis ta viimaks Anni Hartikaineni.

“Olin juba lootust kaotamas, et mis see kõige õigem teema siis oleks, kui ühel hommikul tärkas mul mõte Kuressaare turust,” rääkis Lember.

Turg on tema sõnul püsinud üsna muutumatus seisus ja unarusse jäetuna ning seega oma populaarsust oluliselt kaotanud. See idee meeldis ka töö juhendajale ning nõnda pakkus ta sügavamaks uurimiseks välja turu huvigrupid ja nende segmentimise.

Lõputöö eesmärk oli määratleda turu huvigrupid ja nende ootused, kuidas turg peaks arenema. Uuringu viis Kristiina Lember läbi juulist novembrini, kasutades intervjueerimist ja küsimustikke. Valim koosnes turu erinevatest huvigruppidest ning vastas 81 inimest. Põhjalikumad intervjuud tegi ta Kuressaare endise majandusala abilinnapea Kalle Koovi, turu rentniku Kaspar Noore ja Saarte koostöökogu tegevjuhi Koit Kelderiga.

Kalle Koov kinnitas uuringu jaoks antud intervjuus, et turg on osa kesklinnast ning ühte teiseta lihtsalt ei ole. Turu mujale kolimine ei tule tema arvates kõne allagi.

Teised intervjueeritavad olid töö autori sõnutsi sama meelt – Kaspar Noore arvates jäävad tihti püsima just need turud, mis on vanadest aegadest asunud samal kohal, sest inimesed on harjunud neid külastama.

“Koovi ja Kelderi arvates peaks proovima turgu korralda nii, et see oleks avatud mõned päevad nädalas, nagu seda ka mujal maailmas tehakse,” märkis Lember.

Ka kõik huvigrupid, keda töö autor küsitles, nimetasid turu peamiseks plussiks väga head asukohta, kuid selle kõrval toodi probleemina välja turu vilets seisukord. Ja kui turu tugevuseks peeti omamaise toodangu pakkumist ja toredaid müüjaid, siis kaubavalik võiks inimeste arvates olla suurem ja müüjaid rohkem.

Mõnes aspektis hinnangud siiski erinesid. Näiteks tahaksid müüjad turule katusealuseid, ostjad aga halva ilma korral turul ei käigi. Ostjatele ei meeldi turul pakutav Poola kaup ja nad peavad turuhindu kõrgeks. “Müüjatele parkla puudumine ja kõrged hinnad väga suur probleem ei ole, aga ostjaid häirisid need väga,” tõdes Lember.

Leiti ka, et turu arengu takistuseks on olnud madal finantsvõimekus. Linna prioriteedid on olnud eelkõige haridus ja sport, linna keskkond on raha saanud ääretult vähe ja vajaks lisainvesteeringut, ütles Kristiina Lemberi sõnul endine abilinnapea Kalle Koov.


Tuleks kaasata huvigruppe

Lõputööd tehes jõudis Kristiina Lember järeldusele, et huvigruppidele läheb Kuressaare turu olukord ja tulevik vägagi korda, kuid tuntakse, et nemad on linnaturust rohkem huvitatud kui turg neist.

Turu rentnik ja linn võiksid töö autori arvates tulevikus enam toetuda nii turumüüjatele kui ka turu külastajatele, sest nemad on need, kes hoiavad turgu tegevuses. Turul võiks korraldada näiteks kord kuus müüjatega arenduskoosoleku.

Võimalus oleks ka, et turumüüjad korraldavad nt erinevaid aktsioone turul: degusteerimine, loteriid, lastekaupade või mahetoodete sooduspakkumised.

Nooremad inimesed võiksid samuti oma ideedega lagedale tulla ning just noori oleks Lemberi hinnangul turule hädasti juurde vaja. “Peaks pakkuma ka meelelahutust, et inimesed külastaksid turgu kogu perega,” rääkis Kristiina Lember. “Ei pea ju alati ilmtingimata midagi ostma – turg võiks olla koht, kus inimene tunneb ennast hästi ja saab elamuse.”

Diplomitöö autor jõudis järeldusele, et praegu pole turg ligitõmbav ei müüjatele ega ostjatele, kuna näeb väsinud välja. Turul toimub küll kauplemine, kuid väheses mahus. “Inimestel peab tekkima põhjus turule tulekuks ning arvatakse, et turg peaks saama vaid kohaliku toodangu müümise kohaks,” ütles Lember. Linnarahvale on turg tuttav, kuid selle kallite hindade tõttu eelistatakse poekette.

Samas on turuhinnad taskukohased turistidele ning turg olekski justkui mõeldud eelkõige neile. Teisalt jääb aga puudu nii viitadest kui ka reklaamist.

Veel tõi töö autor välja, et kuna parkimine, hinnad ja vähene kaubavalik on probleemiks eelkõige turu harvematele külastajatele, võib arvata, et parkimise probleemi lahendamisel tekiks külastajaid juurde, mis tooks omakorda juurde rohkem kaubapakkujaid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 397 korda, sh täna 1)