Kas õnn saabub ka põllumehe õuele?

MURELIKUD: Talvisel adraseadmise ajal said Saarte Hääle toimetuses kokku viljakasvatajad Aarne Põri, Kaido Kirst ja Aavo Aljas, et rääkida Euroopa Liidu uue programmperioodi eel valitsevast teadmatusest. Foto: Sander Ilvest

MURELIKUD: Talvisel adraseadmise ajal said Saarte Hääle toimetuses kokku viljakasvatajad Aarne Põri, Kaido Kirst ja Aavo Aljas, et rääkida Euroopa Liidu uue programmperioodi eel valitsevast teadmatusest. Foto: Sander Ilvest

Taliharjapäev sai mööda ja kevad ei ole enam mägede taga. Põllumees tahab oma tegemistega kevadeks valmis olla, kuid see kevad sarnaneb pea ees, tundmatus kohas vette hüppamisega.

Tootmise tingimustest ja nõuetest ning ettenähtud subsiidiumidest, mis peaksid kompenseerima reguleeritusest tulenevat tulupuudujääki, pole veel kellelgi aimu. Subsiidiumidest, mida paljud meist, ilmselt isegi enamik nimetab toetusteks. Küsime: toetusteks? Mille toetuseks? Kelle toetuseks? Kas igaüks meist mõistab seda ühtemoodi?

Toetusest ja toetusesaajast on täna maaelu ja -tööd mittetundva inimese suus saanud peaaegu sõimusõna. Põllumajandustoetuse saaja on paljude silmis kui muidusööja ja maksumaksja arvel elav inimene.

Teisalt jällegi on toetustest saanud Eestis ärimudel. Kel vähegi viitsimist või “andi”, see nuputab endale kindlasti mingi toetuse. Kas siis PRIA-st, EAS-ist, KIK-ist vm. Mittepõllumajanduslikke toetusi võib küsida iga soovija ja sel juhul vaadatakse toetuse saamist kui õnnestunud äriprojekti ja edukas olemist. Millest selline suur suhtumise vahe?

Aavo Aljas, Aarne Põri, Kaido Kirst

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 496 korda, sh täna 1)