Saaremaa vajab muutusi (13)

Foto: Sander Ilvest

Foto: Sander Ilvest

Kuressaare linnapea Hannes Hanso kõne neljapäeva õhtul toimunud pidulikul vastuvõtul.

2014. aasta suur väljakutse on vastandamise lõpetamine ja ühise nimetaja leidmine Saaremaal. Plaanin lähiajal alustada maakonna kõigi valdade külastamisega – silmside ja käepigistus ning suhtlemine peavad saama prioriteediks kantseliitlike kirjade saatmise asemel. Saaremaa on üks tervik ja selles suunas liikumine ootab konkreetseid samme.

2013. aastal lahkus linnast 324 ja maakonnast kokku 393 inimest. Kuressaares on järel umbes 6530 maksumaksjat. See on suuresti pealinna “teene” – peame kõik küsima, mida see ühe omavalitsuse võit riigi teistele piirkondadele maksma läheb.

Koostöö nõuab laiemat visiooni

Elujõulisuse säilitamiseks peame suutma muudatustega kaasas käia ja ennast reformida. Saaremaa omavalitsuste liitu kuuluvad praegu vallad, kes esindavad pisut vähem kui 40 protsenti maakonna elanikest – selline olukord ei ole normaalne ning organisatsioon ei saa oma funktsioone mõistlikult täita.

Suur küsimus on, milline on rollide jaotus erinevate organisatsioonide vahel – olgu need SOL, Saarte koostöökogu, maavalitsus, Saaremaa arenduskeskus jne. Kas praegune olukord on mõistlik ja efektiivne? Kui palju ülesaarelisi organisatsioone on tarvis, et asjad hoogsalt liikuma hakkaksid?

Meie elu on muutunud väga projektipõhiseks, kuid koostöö nõuab laiemat visiooni, mille ümber koonduda. Praegune olukord meenutab hiina vanasõna: üks voodi, kuid erinevad unenäod. Kas me soovime sellise olukorra säilimist?

Kogu Saaremaad puudutavaid ja lahendusi vajavaid ühiseid teemasid on palju – väljaränne, hooajalisus, töökohtade loomise ja ettevõtluse toetamine, transport ehk bussi- ja praamiliiklus, lennuliiklus, sadamad, spetsialistide kaasamine ja jagamine maakonna tasandil, keskkond, turism, tervishoiutemaatika, täiskasvanute ümberõpe ja ametiõpe ja kindlasti ka maakonna üldharidussüsteemi tulevik vajavad meie ühiseid seisukohti, mida suudaksime ühel häälel riigi tasandil veenvalt esitada. Kuuma kartuli veeretamine ei saa olla igavene. Ideede elluviimise kiirus ei pea alati olema võrdelises seoses meie maakonna kaugusega Tallinnast. Pakun, et mõnes valdkonnas võiksime olla aktiivsed ja esimesed Eestis.

Üks näide. Väga oluliseks on muutumas riigigümnaasiumide teema. Kas me läheneme maailmale ainult kuluefektiivsuse seisukohalt või näeme puude taga metsa ehk soovime elu säilimist ka suurtest linnadest kaugemal? Kuressaare otsused selles küsimuses mõjutavad tervet Saare maakonda.

Praegune olukord meenutab hiina vanasõna: üks voodi, kuid erinevad unenäod. Kas me soovime sellise olukorra säilimist?

Silma on jäänud veel üks paradoks – halb majandamine võib olla kasulik. Kuressaare on üks vähestest omavalitsustest Eestis, kes riigi tasandusfondist raha ei saa. Sisuliselt karistatakse sellega head majandamist.

Toonitan siinkohal, et linnavalitsus ajab ka sel aastal vastutustundlikku eelarvepoliitikat – volikogule on tehtud ettepanek jätta kuludeks suunamata peaaegu 400 000 eurot. Siiski oleme leidnud lahenduse juba pikaajalisele probleemile – sel aastal viime linnalt palka saavate inimeste palgad kriisieelsele tasemele.

Linnakodanikele suurem otsustusõigus

Esmakordselt Kuressaare ajaloos oleme välja pakkunud kaasava eelarve formaadi, kus linnakodanikud saavad ise otsustada, kuhu on raha enim vaja. Sel aastal on linnakodanikel võimalus hääletuse teel otsustada 30 000 euro kasutamine.

Oleme kokku leppinud teiseski kodanikuaktiivsust julgustavas meetmes ehk siis kolmanda sektori kultuuritoetuste eelarverea tekitamise osas. Selle toetuse eesmärk on aidata kaasa uute ja innovatiivsete ideede teostamisele Kuressaares. Loodan, et tänu sellele suudame ergutada igasuguseid põnevaid ettevõtmisi ka talvisel madalhooajal.

Valitsemiskultuuri muudatusi on veel. Praegu töötame selle nimel, et veebruariks oleks iga koalitsioonilepingu punkti taga ka personaalse vastutaja nimi.

Linna kuvandi osaks peab olema ettevõtjasõbralikkus ja rahvusvaheline avatus. Ettevõtjate ja ettevõtluse toetamisele saame kindlasti kaasa aidata – bürokraatlikud takistused peavad olema minimaalsed ja linnavalitsuse uksed avatud.

Mul on hea meel, et juba on toimunud esimesed konstruktiivsed kohtumised mereakadeemia esindajatega – me peame Saaremaal kasutama ära just neid nišše, kus me oleme konkurentsivõimelised ja millel on tugev ja väärikas ajalugu. Merendusvaldkonna toetamine kogu spektris, haridusest kuni ettevõtluseni on ülimalt oluline.

Rahvusvahelisusest veel. Kuressaare on juba praegu palju rahvusvahelisem koht, kui me endale teadvustanud oleme – siin on kodu leidnud soomlased ja rootslased, taanlased, kanadalased, poolakad, itaallased, ameeriklased, britid, leedulased, hiinlased, India kodanikud, senegallased jne. Globaliseerumine toimub nii või teisiti, meie ülesanne on see enda kasuks tööle panna ja oma oskusi vastavalt kohendada.

Kõikide suurte teemade kõrval on mul üks isiklik tähelepanek. Osalesin vana aasta viimasel päeval päevakeskuse toiduringil – viisime koos Elmariga sooja toitu inimestele, kel endal on seda teha raske. See oli mu senise linnapeakarjääri ehk kõige liigutavam kogemus. Ärme unustame abivajajaid. Märkame inimesi, ka neid, keda linnapildis kohe näha ei oska. Kõik pole rikkad ja ilusad. Meie kogukonna tugevus peegeldub selles, kuivõrd me suudame toetada kõiki selle liikmeid.

Ametis on läbi aegade noorim linnavalitsus Kuressaares, täname linnarahvast meie usaldamise eest. Möödunud aasta oli linna 450. juubeliaasta, järgmine kord on nii tähtis sündmus 2063. aastal. Luban, et me ei tulnud siia selleks, et võimust kinni hoida, vaid selleks, et linna 500. aastapäeva saaksime tähistada elujõulises ja tugevas Kuressaares.

Linnapea kõne on avaldatud lühendatult.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 292 korda, sh täna 1)