Foto: Sander Ilvest
Kuressaare linnapea Hannes Hanso kõne neljapäeva õhtul toimunud pidulikul vastuvõtul.
2014. aasta suur väljakutse on vastandamise lõpetamine ja ühise nimetaja leidmine Saaremaal. Plaanin lähiajal alustada maakonna kõigi valdade külastamisega – silmside ja käepigistus ning suhtlemine peavad saama prioriteediks kantseliitlike kirjade saatmise asemel. Saaremaa on üks tervik ja selles suunas liikumine ootab konkreetseid samme.
2013. aastal lahkus linnast 324 ja maakonnast kokku 393 inimest. Kuressaares on järel umbes 6530 maksumaksjat. See on suuresti pealinna “teene” – peame kõik küsima, mida see ühe omavalitsuse võit riigi teistele piirkondadele maksma läheb.
Koostöö nõuab laiemat visiooni
Elujõulisuse säilitamiseks peame suutma muudatustega kaasas käia ja ennast reformida. Saaremaa omavalitsuste liitu kuuluvad praegu vallad, kes esindavad pisut vähem kui 40 protsenti maakonna elanikest – selline olukord ei ole normaalne ning organisatsioon ei saa oma funktsioone mõistlikult täita.
Suur küsimus on, milline on rollide jaotus erinevate organisatsioonide vahel – olgu need SOL, Saarte koostöökogu, maavalitsus, Saaremaa arenduskeskus jne. Kas praegune olukord on mõistlik ja efektiivne? Kui palju ülesaarelisi organisatsioone on tarvis, et asjad hoogsalt liikuma hakkaksid?
Meie elu on muutunud väga projektipõhiseks, kuid koostöö nõuab laiemat visiooni, mille ümber koonduda. Praegune olukord meenutab hiina vanasõna: üks voodi, kuid erinevad unenäod. Kas me soovime sellise olukorra säilimist?
Kogu Saaremaad puudutavaid ja lahendusi vajavaid ühiseid teemasid on palju – väljaränne, hooajalisus, töökohtade loomise ja ettevõtluse toetamine, transport ehk bussi- ja praamiliiklus, lennuliiklus, sadamad, spetsialistide kaasamine ja jagamine maakonna tasandil, keskkond, turism, tervishoiutemaatika, täiskasvanute ümberõpe ja ametiõpe ja kindlasti ka maakonna üldharidussüsteemi tulevik vajavad meie ühiseid seisukohti, mida suudaksime ühel häälel riigi tasandil veenvalt esitada. Kuuma kartuli veeretamine ei saa olla igavene. Ideede elluviimise kiirus ei pea alati olema võrdelises seoses meie maakonna kaugusega Tallinnast. Pakun, et mõnes valdkonnas võiksime olla aktiivsed ja esimesed Eestis.
Üks näide. Väga oluliseks on muutumas riigigümnaasiumide teema. Kas me läheneme maailmale ainult kuluefektiivsuse seisukohalt või näeme puude taga metsa ehk soovime elu säilimist ka suurtest linnadest kaugemal? Kuressaare otsused selles küsimuses mõjutavad tervet Saare maakonda.
Silma on jäänud veel üks paradoks – halb majandamine võib olla kasulik. Kuressaare on üks vähestest omavalitsustest Eestis, kes riigi tasandusfondist raha ei saa. Sisuliselt karistatakse sellega head majandamist.
Toonitan siinkohal, et linnavalitsus ajab ka sel aastal vastutustundlikku eelarvepoliitikat – volikogule on tehtud ettepanek jätta kuludeks suunamata peaaegu 400 000 eurot. Siiski oleme leidnud lahenduse juba pikaajalisele probleemile – sel aastal viime linnalt palka saavate inimeste palgad kriisieelsele tasemele.
Linnakodanikele suurem otsustusõigus
Esmakordselt Kuressaare ajaloos oleme välja pakkunud kaasava eelarve formaadi, kus linnakodanikud saavad ise otsustada, kuhu on raha enim vaja. Sel aastal on linnakodanikel võimalus hääletuse teel otsustada 30 000 euro kasutamine.
Oleme kokku leppinud teiseski kodanikuaktiivsust julgustavas meetmes ehk siis kolmanda sektori kultuuritoetuste eelarverea tekitamise osas. Selle toetuse eesmärk on aidata kaasa uute ja innovatiivsete ideede teostamisele Kuressaares. Loodan, et tänu sellele suudame ergutada igasuguseid põnevaid ettevõtmisi ka talvisel madalhooajal.
Valitsemiskultuuri muudatusi on veel. Praegu töötame selle nimel, et veebruariks oleks iga koalitsioonilepingu punkti taga ka personaalse vastutaja nimi.
Linna kuvandi osaks peab olema ettevõtjasõbralikkus ja rahvusvaheline avatus. Ettevõtjate ja ettevõtluse toetamisele saame kindlasti kaasa aidata – bürokraatlikud takistused peavad olema minimaalsed ja linnavalitsuse uksed avatud.
Mul on hea meel, et juba on toimunud esimesed konstruktiivsed kohtumised mereakadeemia esindajatega – me peame Saaremaal kasutama ära just neid nišše, kus me oleme konkurentsivõimelised ja millel on tugev ja väärikas ajalugu. Merendusvaldkonna toetamine kogu spektris, haridusest kuni ettevõtluseni on ülimalt oluline.
Rahvusvahelisusest veel. Kuressaare on juba praegu palju rahvusvahelisem koht, kui me endale teadvustanud oleme – siin on kodu leidnud soomlased ja rootslased, taanlased, kanadalased, poolakad, itaallased, ameeriklased, britid, leedulased, hiinlased, India kodanikud, senegallased jne. Globaliseerumine toimub nii või teisiti, meie ülesanne on see enda kasuks tööle panna ja oma oskusi vastavalt kohendada.
Kõikide suurte teemade kõrval on mul üks isiklik tähelepanek. Osalesin vana aasta viimasel päeval päevakeskuse toiduringil – viisime koos Elmariga sooja toitu inimestele, kel endal on seda teha raske. See oli mu senise linnapeakarjääri ehk kõige liigutavam kogemus. Ärme unustame abivajajaid. Märkame inimesi, ka neid, keda linnapildis kohe näha ei oska. Kõik pole rikkad ja ilusad. Meie kogukonna tugevus peegeldub selles, kuivõrd me suudame toetada kõiki selle liikmeid.
Ametis on läbi aegade noorim linnavalitsus Kuressaares, täname linnarahvast meie usaldamise eest. Möödunud aasta oli linna 450. juubeliaasta, järgmine kord on nii tähtis sündmus 2063. aastal. Luban, et me ei tulnud siia selleks, et võimust kinni hoida, vaid selleks, et linna 500. aastapäeva saaksime tähistada elujõulises ja tugevas Kuressaares.
Linnapea kõne on avaldatud lühendatult.
Loading ...
See on pigem sotsiaaldemokraatlik klounaad aga mitte kodanikuaktiivsus.
30000 eurose summa teenib aastas perekond, kus mees ja naine saavad mõlemad 1250 eurost palka. Nüüd nimetatakse seda kodanikuaktiivsuseks, kui kogu linnarahvas hakkab jagama ühe natuke üle keskmise sissetulekuga perkonna aastaeelarvet. See on kirbutsirkus!
See on väga suur raha, millega saab suuri asju ära teha sellises väikeses kohas nagu Kuressaare. Ei maksa ilkuda. Või oled see, kes “poti” äärest kõrvale lükati? Kuressaare vajas ammu juba muutust. Sest kahjuks just tänu eelmisele koalitsioonile oli ka Kuressaarest lahkujaid. Praegusesse koalitsiooni ma usun, minu arust parim valik, see näitab, et enamus kuressaarlasi on targad ja see annab lootust.
Mullu lahkus maakonnast 939 inimest. Ülaltoodud sihvrid on saldod.
Ja ennast reformida …
Just – kui me ennast iraaklaste ning afgaanide sarnaselt vähenõudlikeks ei reformi, oleme omadega kadunud rahvas. Nood peavad seal tapatalguid ning saadavad iga päev Allahi manu kümneid kaasmaalasi, ometi nende koguhulk kasvab ligi miljoni jagu aastas.
Kas praegune olukord on mõistlik ja efektiivne?…
Kellegi jaoks mõistlik ning kellegi jaoks efektiivne. Asi pole kohalikus puntratantsus, vaid pealinna käsuliinides. Nood omakorda täidavad piiritaguste isandate soovisi truualamlikult. Sina siin pane oma klotse kokku kuidas tahad, aga tühermaa on ikka tulemas.
30 tuh. eurot – on see siis miskit suurt ja uut? Või uutmoodi massidele puru silma ajamine? 2 euri nina peale. Targem on mõelda välja ehk kas annab eelarve koostamise metoodikasse midagi mõistlikumat sisse tuua.
Personaalse vastutaja nimi – targem oleks ikka öelda, et personaalse vastutaja erakonna nimi.
Laevaelektrike koolitamine. No proovida ju võib.
Ettevõtjasõbralikkus…
Tulumaksu niigi pole (nagu ka Tallinnas ja selle külje all), odav tööjõud on olemas (kuigi lahkumas saarelt – vaja vist Iraagist hakata asemele tooma). Sant lugu nende transpordikuludega – aga seegi on kuramuse riigikogu käes (ja ega anna kohalikke selle doteerimisega enam lüpsta)..
Just personaalne vastutaja, mitte erakondlik — “Kahe oina printsiip” — kui asi õnnestub, siis on “juhtoinaks” erakond, kui asi ei õnnestu, siis on olemas personaalne “patuoinas“.
Pea kõik http://www.saartehaal.ee/2013/12/03/uued-tuuled-kuressaares-puhapaevane-niitmisrahu-ja-elanikele-otsustusoigus/ lubadused nõuavad aga ka rahalist katet, kus kohast see kõik võetakse?
Teine hea printsiip — “Divide et Impera”: “…– volikogule on tehtud ettepanek jätta kuludeks suunamata peaaegu 400 000 eurot.” Kui valimislubadusele ei ole konkreetset katet eelarves, siis algabki kaklus selle 400 000 eurost tüki saamiseks ning kõik on ilusasti selle kontrolli all, kelle käsutada on see “vaba” raha. Linna uus majandusala aselinnapea on endine Riigikontrolli töötaja ja peaks väga hästi aru saama, et omavalitsus ei saa niisama lihtsalt 400 000 € kuskile “vasakule” panna!
Kuressaare on juba praegu palju rahvusvahelisem koht…
Ongi ja järjest rahvusvahelisemaks läheb. Varsti võib teha ka ennustusvõistluse, et millal siit lahkub (omal jalul või tuhakirstus) viimne juurtega saarlane.
Miks 475. a ei vääri tähistamist?
Lühendatult.
“2014. aasta suur väljakutse on vastandamise lõpetamine ja ühise nimetaja leidmine Saaremaal.”
Peale esimese lause lugemist on raske ülejäänud teksti tõsiselt võtta. Kui see nii oleks – juba koalitsiooni loomisel suutsite vastuseisu tekitada. Kui oleksite eelmise linnavalitsusega koos jätkanud (koalitsioonileping reformikatega), suudaksin ma ka teie sõnu tõsiselt võtta. Aga oli vaja hoopis vastanduda, et kogu võimu omale saada. Ja nüüd kirjutate vastandumise lõpetamisest… Kahju.
selle 30 tuhhi jagamisele rahvahääletuse korras võib kuluda lõpuks rohkem raha kui see 30000. Tõesti paras kirbutsirkus, kus tegeldakse asendustegevusega. 30000 saab teha suuri asju ühe perekonna piires, kui sedagi. Linnas suuri asju 30 tuhhiga – see ajab lausa naerma.
vajame muutusi – no muidugist
Aga kogu aeg on siin muutusi toimunud. Mõned asjad lausa ilusad muutused. Aga muutus on ka see, et pidevalt kahaneb rahvastik ning vananeb. Ning ära lähevad eelkõige need, kes haridust väärtuseks peavad. Ning selle protsessi muutumist pole kusagil silmapiiril. Hüüdlaused siin ei aita. Riigivõim on meil selline olnud pikka aega ja selles on ka osa saarlastest valijatel. Mida valid seda saad.
alustaks sellest et ei virise ja teisena võtaks selle ette et kui keegi ei anna siis teeks äkki ise?
et annad ise – kohe ja kuhu? või mida?