Ravimiamet taunib Leisi valla doonoritoetust (9)

Ravimiamet ei nõustu sellega, et Leisi vallavalitsus hakkab doonoritele sellest aastast taas kompenseerima vereloovutamiseks tehtud sõidukulusid.

“Eestis kehtiva vereseaduse kohaselt on doonorlus vabatahtlik ja tasustamata,” viitab ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Triin Naadel Leisi vallavanemale Ludvik Mõtlepale saadetud kirjas. “Kõik verekeskused töötavad selle põhimõtte alusel ning on teinud palju tööd, et saavutada praegune hea maine. Meie vabatahtlik ja tasustamata doonorlus on tunnustust leidnud ka väljaspool Eestit.”

Ravimiamet palub vallavalitsusel arvesse võtta seadusest tulenevaid piiranguid doonoritele tasu maksmisel ning teha seda viisil, mis ei kahjustaks doonorluse põhimõtteid ja head mainet.

“On aktsepteeritav, kui kaugemalt tulnud doonoritele kompenseeritakse sõidukulud, kuid seda peaks tegema reaalselt kulutatud summa ulatuses ja kulu tõendavate dokumentide alusel,” leiab Naadel, lisades, et ainult vereloovutuse tõendist ei piisa. “Süsteem, et kõikidele makstakse kompensatsiooniks seitse eurot, ei ole aktsepteeritav,” teatab Triin Naadel.

Vald ei soovi toetamisest loobuda

Vallavanem Ludvik Mõtlep ütles Saarte Häälele, et esialgu vallavalitsus doonoritoetuse maksmisest loobuda ei kavatse. Mõtlepi sõnul annab doonoritoetus vallaelanikule, kes soovib Kuressaares või Orissaares vabatahtlikult ja tasuta verd anda, võimaluse seda teha.

“See toetus ei ole vereandmise kinnimaksmiseks, vaid sõidukulude kompenseerimiseks,” rõhutas Mõtlep. “Kui Leisi valla elanik verd loovutama läheb, siis 40–50 kilomeetri kaugusele Kuressaarde või Orissaarde sõitmise kulud on suuremad kui see 7-eurone toetus.”

Mõtlep möönis, et üks variant oleks tõesti kompenseerida inimestele tegelikud sõidukulud, ent kuna need ületavad toetuse määra, pole täiendavate dokumentide nõudmine mõistlik, tekitades vaid liigset bürokraatiat.

Mõtlepa sõnul on Leisi valla üks eesmärke toetada verekeskuste tööd stabiilse doonorbaasi saavutamiseks, kaasates ka noori ja mitteaktiivseid doonoreid.

Mõnikümmend toetusesaajat aastas

Ludvik Mõtlepa andmeil oli Leisi vallas pea kaheksa aastat makstud doonoritoetuse tagasiside vereloovutajatelt positiivne. “Toetuse esmakordne kehtestamine ei toonud selle toetuse massilist kasutajaskonda, samuti ei täheldatud toetuse väärkasutamist,” kinnitas vallavanem.

Tema andmeil maksti doonoritoetust aastas keskmiselt 37 inimesele. Mõtlep kinnitas, et vallal ei ole põhjust kahelda nende doonorite siiruses ja altruismis.

“Kui ravimiamet ei aktsepteeri Leisi valla argumente ja doonoritoetus ohustab tugevasti Eesti verekeskuste mainet, siis palume ravimiametil leida rahalised võimalused doonoribussi liikuma panemiseks, et ka hajaasustusega piirkondade inimesed, sealhulgas Leisi valla kodanikud, saaksid võrdselt tiheasustuses elavate inimestega väljendada oma head tahet ja loovutada tasuta verd abivajavate inimeste hüvanguks,” soovitas Mõtlep ravimiametile saadetud kirja lõpus.

Eilse seisuga polnud Leisi vallavalitsusse kompensatsiooni saamiseks pöördunud veel ükski doonor.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 006 korda, sh täna 1)