Püha kihelkonna mailt on kirja pandud ütlemine “noor näu tõttu, vana ehte tõttu kena”. Vanasõna, mis eri variatsioonides on esinenud mujalgi Saaremaal, meenus mulle seoses teadetega, et uue erakonna loomine Eestis hakkab selgemaid piire saama. Täpsemalt, ühendused Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) ja Parem Eesti teatasid neil päevil, et teevad ühise mittetulundusühingu, mis peaks omakorda arenema uueks erakonnaks.
Ehteid jagub meie vanadel poliitikutel (kellest osa on ea poolest tegelikult noored) enam kui küllaga ning elu on näidanud, et neid osatakse ka välja kanda. Oleneb, milliseks kujuneb valimiste-eelne kontekst – dekoratsioonid ja valgus, kui soovite – ning sellele vastavalt valitakse ise või asjatundjatest nõustajate abiga kohane lips või sõba.
Praegune parlamendinelik teab, et tuleb pingutada, sest uuel näol on mahasalgamatu uudsuse võlu. Olgugi et osa neist uutestki saavad kindla peale olema ehitud vanad. Olgugi et Eesti poliitilises retoorikas on uue jõu tulemist tähistaval väljendil “Res Publicat tegema” tugevalt halvamaiguline varjund. Olgugi et VIK/ Parem Eesti sõnum on esialgu ebaselge ja esimesi kommentaare stiilis “oleme eeskätt eetiline erakond” on üpris hõlpus naeruvääristada, kas või kõrvutades seriaalis “Riigimehed” pilatud parteitegemisega. Uue erakonna loomist seostatakse peaaegu otsesõnu petmisega. Vanad ei häbene isegi öelda, et varsti on nad etableerunud nagu meie.
Kuigi negatiivne kriitika on olnud ülekaalus, tuleb tunnistada, et oma positiivse jälje jätsid poliitilisse kultuuri nii Res Publica kui rohelised. Olgu siis lihtsalt uute inimeste või teistsuguste vaatenurkade näol. Vaheldust on tarvis, tube tuleb aeg-ajalt tuulutada – valija tajub seda vajadust demokraatlikus ühiskonnas vägagi hästi. Seepärast üritab end 2015. aasta riigikogu valimistel värske jõuna välja pakkuda ka Konservatiivne Rahvaerakond. Ning mõistagi pürivad toatuulutajaiks nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond, pakkudes end välja alternatiivina pikalt võimul olnud paremerakondadele. Võib olla enam kui kindel, et sotside küsitluste järgi suure toetuse taga on ka ports protestihääli, mis reaalses valimisolukorras ei pruugi sugugi neile minna. Need saab endale värskeimat õhku tõotav toatuulutaja.
Saarlased olid nii 2003. aastal Res Publica pakutud “uue poliitika” kui ka 2007. aastal uut tüüpi erakonnana lagedale tulnud Eestimaa Roheliste suhtes Eesti keskmisest skeptilisemad. Tõsi, õige pisut. Kui Res Publica tegi Eestis teise tulemuse 24,6 protsendiga, siis saarlased andsid neile kolmanda koha 22,8 protsendiga. Rohelised, kes said üle riigi 7,1-protsendilise toetuse, pidid Saare maakonnas leppima kuue protsendiga.
Sellest ei saa aga veel järeldada, et võimalik uus jõud ei pruugi Saaremaal edukas olla. Tolsamal 2007. aastal aidanuks saarlased üle künnise ka kristlikud demokraadid (toetus koguni 5,4 protsenti!). Kaks aastat hiljem võttis Indrek Tarand Euroopa Parlamendi valimistel suveräänse võidu. Ning ärgem unustagem hiljutiste kohalike valimiste komeeti Hannes Hansot, kes eneselegi üllatuseks lausa linnapea toolile maandus.
Nii et pigem võiks öelda, et saarlased annavad ehitud vanade kõrval uutele nägudele võimaluse. Iseasi, keda meile lõpuks nimekirjas välja pakutakse.
Loading ...
Lisa kommentaar