E-sigaretid – kas päästev inglikoor? (7)

E-sigaretid tunduvad tavaliste sigarettide aastakümneid kogutud negatiivse statistika kõrval inglikoorina, mis põrguväravate ees suitsetajatele lunastust laulab.

Mis siin ikka keerutada, mulle meeldib suitsetada. Esimest hommikust sigaretti tõmban endiselt ekstra-aeglaselt ning mõlgutan seda tehes oma mõtteid – see on aeg iseendale. Hoolimata sellest, et olen suitsetanud juba aastaid, on see jätkuvalt mitmelgi moel selline omamoodi rituaalne tegevus. Ja kuigi möönan, et valdav osa sigarette, mis leiavad oma otsa kustuvate konidena tuhatoosis, on ju loll harjumus ja tarbimishälve, käivad need siiski suitsetamise juurde, kõigi nende suitsupauside juurde, mida mõttepausideks kasutan.

Ohutut suitsetamist pole olemas

Eks suitsetamine ole üldhariduskoolides keelatud olnud minu mäletamist mööda kogu aeg. Saunanurga taga vahetundide ajal kimumine oli aga ometi koolipäeva lahutamatu osa, olid need kooli sisekorraeeskirjad, nagu nad olid. Usutavasti ei ole olukord võrreldes kümne ja rohkemate aastate taguse ajaga oluliselt muutunud. Ehk vaid selles plaanis, mis puudutab suitsetajate vanust. Kui ikka suitsuvaba klassi võistluse võidavad 4. klassi jumbud, siis on midagi pisut nihu.

Vähemalt näiliselt tervisele ohutu suitsetamise võimalust pakkuvate e-sigarettide populaarsuse kasv ei aita aga selles kontekstis olukorra paranemisele üldse kaasa, vaid tekitab pigem ignorantseid arvamusi. Ohutut suitsetamist ei ole olemas.

Mäletan, kuidas aastaid tagasi, kui Eesti inimesed avastasid Põhja-Aafrika kui toreda reisisihtkoha, oli kohustuslik turgutada sealset majandust vähemalt ühe vesipiibu soetamisega. Kõikvõimalikke vesipiibu suitsetamise urkaidki sigines siia-sinna. Tundus, nagu oleks tegu mingi äärmiselt tõhusa ja tervist mitte kuidagi mõjutava alternatiiviga suitsetamisele. Lapsevanemadki tõmbasid sageli õndsas ignorantsuses vesipiipu koos oma lapseohtu võsukestega, ilmselt olles kuskilt eelnevalt lugenud, nagu filtreeriks vesi igasuguse kahjulikkuse, mis suitsetamisega kaasneb. Tänaseks päevaks on see võõramaisest traditsioonist kasvanud moehullus üldjoontes taandunud… ning asendunud uuega.

Aastakümneid tagasi ei osatud ka tavaliste sigarettide suitsetamises mingit ohtu näha, reklaamid kiitsid nende mahedat maitset. Sageli oli ainus probleem selles, et mentoolsigarettide maitse lämmatas tubaka oma või nõudis pakend paremat tootearendust. Arstide ja vesternistaari John Wayne’i lemmiksigaret oli Camel ning sigaretipakenditele kinnitati turunduslikel eesmärkidel luksuskaupade sooduskuponge. Need ajad on muidugi pöördumatult möödas ja hea, et on, ehkki suitsetamisest tingitud tervisehädade tõttu sureb igal aastal endiselt sadu tuhandeid inimesi.

Võrreldes tavasigaretiga vähem uuritud

E-sigaret tundub sellise statistika kõrval muidugi mõista kui inglikoori esimene solist, kes tuli inimesi põrguleekidest päästma. Kõikvõimalikku loogikat appi võttes võib ju esmalt tõdeda, et tõepoolest, e-sigaret on võrdluses tavalise sigaretiga ohutu. Ent võib-olla on asi pigem selles, et võrreldes tavalise sigaretiga on e-sigareti ohtlikkust vähem uuritud, analüüsitud, et tegelikult ei tea keegi päris lõpuni, millised on selle mõjud.

Üks on üpris selge ning seda on öelnud ka igasugu meedikud – e-sigaretid pole tervisele kasulikud, nad on ehk esialgsel hinnangul vähem ohtlikud kui tavalised sigaretid. See ei tähenda aga minu meelest seda, et need võiksid alaealistele lubatud olla või et nende kasutamine peaks igal pool okei olema.

See, et Kuressaare koolid püüavad oma territooriumi igasugusest suitsust, sealhulgas e-suitsust, prii hoida, on muidugi mõistlik lahendus. Iseenesest tekib küll alati küsimus, kas kool saab kehtestada mingeid reegleid täisealistele õpilastele väljaspool kooliterritooriumi, kuid näiteks bioloogiatunni ajal e-sigaretti pahviv õpilane pole mingil juhul normaalne vaatepilt.

Muidugi ei maksaks e-sigarettide pärast korraldada ka mingisugust nõiajahti, see ainult süvendab alaealistes soovi keelatud viljast osa saada. Järjekindla keelamisega luuakse suitsetamisele hoopis omamoodi paheline aura, mis noorukeid kärbsepaberina enda külge kisub. Tundub, et e-sigaret polegi ju nagu päris sigaret, isegi suits pole ju nagu suits, vaid pigem aur. Aga ühes olen ma veendunud: see ei ole mänguasi ning kõige mõistlikum on suitsetamisega ükskõik millisel kujul üldse mitte kunagi alustada.

Priit Pruul
suitsetaja


Nikotiinivaba e-sigaret petab aju ära

Kunstnik Andrus Peegli hinnangul on e-sigaret suurepärane lahendus neile, kes soovivad suitsetamisest loobuda:

“Hakkasin tavaliste sigarettide asemel e-sigaretti tõmbama umbes viis aastat tagasi, esialgu madala nikotiinisisaldusega. Praegu tõmban juba üle nelja aasta üldse ilma nikotiinita e-sigarette. Minu meelest on see väga hea lahendus, sest ka nikotiinita e-sigaret petab aju ära nagu näiteks alkoholivaba õlu või šampanja. Aju saab signaali, et sul on suits käes – suitsetamise puhul on ju väga tähtis see rituaal –, ja sa ei tahagi päris suitsu. Vähemalt minul aitas e-sigaret nikotiinist loobuda. “

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 490 korda, sh täna 1)