Detsembri soojaarved on kuni kolmandiku võrra väiksemad (5)

Ehkki tänavust talve peeti kuni miinuskraadide saabumiseni erakordselt soojaks, polnud möödunud detsember vähemalt AS-i Kuressaare Soojus koostatud statistika kohaselt sugugi rekordiline.

Kuressaare Soojuse juhatuse liige Paul Leemet ütles, et viimase kümne aasta võrdluses asetub 2013. aasta detsember oma +4-kraadise keskmise temperatuuriga teisele kohale 2006. aasta järel, mil kuu keskmiseks mõõdeti +5,6 kraadi.

Võrreldes 2012. aasta detsembriga on lõppenud jõulukuu soojaarved aga ligemale kolmandiku võrra väiksemad, kuna 2013. aasta detsembri soojusenergia müük oli aastatagusest 28% väiksem. Samas oli 2012. aasta soojahind ühe protsendi võrra madalam kui aastal 2013.

Kuressaare Soojuse pingerida ei põhine ametlikul ilmastatistikal, vaid on mõõdetud ettevõtte Kalevi tänava katlamaja hoovis. Viimase kümne aasta kõige külmem detsember oli katlamaja hoovis mõõdetu järgi 2002. aastal, kui kraadiklaas näitas kuu keskmiseks –4,8 kraadi. Külm oli ka 2010. aasta detsember (–4,4 kraadi).

Paul Leemet ütles, et elamutes, mida on soojustatud ja kus vanad küttesüsteemid on välja vahetatud, väheneb soojusenergia tarbimine umbes 30 protsenti. “Soojustamine ise ei annagi nii palju efekti kui küttesüsteemide kordategemine,” märkis Leemet.

Küsimusele, kas soe talveilm on soojatootja vaenlane, päris ühest vastust polegi. Kuni nende miinuskraadideni, kus saab veel puiduküttega hakkama, võib külma pidada majanduslikus mõttes soojatootja liitlaseks. Kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb aga –10 kraadi kanti ja puidu kõrval tuleb soojuse tootmiseks kasutusele võtta ka põlevkiviõli, siis kasulikkus kaob. “Õliga me kasumit ei teeni, sest õli hind on kõrgem kui meie soojuse hind,” ütles Paul Leemet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 477 korda, sh täna 1)