Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis leiab, et kõige mõistlikum on see, kui Saare maakonda jääb üks, riigigümnaasium, ja tugevad põhikoolid. Praegu on meie maakonnas neli gümnaasiumi, üks täiskasvanute gümnaasium ja ametikool.
Enne jõule, 19. detsembril osales Kalle Küttis Orissaare vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni koosolekul, kus oli kõne all kohaliku gümnaasiumi jätkusuutlikkus. Küttis rääkis koosolekul uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, mille järgi võtab haridus- ja teadusministeerium koolide gümnaasiumiosa enda hallata.
“Kui omavalitsus on nõus korrastama oma koolivõrku ja gümnaasiumiosast loobuma, tuleb riik neile appi sellega, et pakub finantseeringut allesjääva kooli korrastamiseks ning õppekeskkonna muutmiseks põhikooli jaoks sobivaks,” kõlas Küttise ettepanek.
Vallavanem Vello Runthali sõnul on vallavalitsus aga otsustanud, et gümnaasiumihariduse andmine Orissaares jätkub.
Ühe gümnaasiumi ja tugevate põhikoolide ideed on ministeerium tutvustanud ka Kuressaare linnavalitsusele ja linnapeale.
Kalle Küttis, vallavalitsuse otsus annab tunnistust sellest, et Orissaare valla inimeste jaoks on gümnaasiumi säilimine väga oluline. Mis on ministeeriumi edasised plaanid OG osas?
Kinnitan: kooli kohustuslikus korras kinni panema ei hakata, sest sellist poliitilist otsust keegi ei tee. Ja võib-olla polegi varsti enam vaja teha, sest kui vaadata õpilaste hulka, läheb see gümnaasiumiosa varsti iseenesest kinni. Kui vaadata nii, et nooremate klasside õpilastest pool läheb edaspidi gümnaasiumisse, on seda liiga vähe.
Kui kaua võiks gümnaasium Orissaares ja Leisis teie hinnangul veel jätkata?
Selline gümnaasium nagu Leisis, kus 10. klassi on jäänud vaid kolm õpilast, ei ole muidugi jätkusuutlik. Nii ju ei saa, et riik peab näiteks Kuressaare gümnaasiumi arvelt üleval Leisi ja Orissaare kooli gümnaasiumiosa.
Niikaua aga kui seadust ei suudeta muuta, need gümnaasiumid seal on. Riigil pole praegu hoobasid, et selliseid gümnaasiume kinni panna. Leisi vallavanema sõnul on vallal raha küll, et gümnaasiumi ülal pidada. Kui see on kohalike inimeste otsus ja seda millegi muu arvelt tehakse, siis miks mitte. Ma tean mandril mitut kooli, kus omavalitsus on pidanud juba aastaid maksma oma gümnaasiumi õpetajatele millegi muu arvelt palka juurde.
Orissaare volikogu komisjoni koosolekul rääkisite, et Saaremaale võiks jääda vaid üks gümnaasium – Kuressaares. Praegu tegutseb Kuressaares kaks gümnaasiumi: Saaremaa ühisgümnaasium ja Kuressaare gümnaasium. Mismoodi neist kahest üks tehtaks?
Riigi küsimus on see, kas Kuressaare linnavõim on nõus tegema sinna üht puhast akadeemilist gümnaasiumi, kus õpilaste arv on enam-vähem see, mis ta võiks olla. Praegu on kahe gümnaasiumi peale üle 300 õpilase. Sellise õpilaste arvuga on tüüpiline väike maakonnakeskuse gümnaasium mandril. Näiteks Võrusse tuleb kolmesaja õpilasega gümnaasium – seal jätkub õpilasi ühe puhta gümnaasiumi jaoks.
Aga las Kuressaare linnavõim otsustab, me ei forsseeri. Oleme Kuressaare linnavolikogule ja linnapeale seda mõtet tutvustanud ja nemad lubasid seda ettepanekut tõsiselt võtta.
Puhas gümnaasium nõuab teistsugust keskkonda ja teistsuguse loogikaga ruumilahendust, kui on olemasolevates koolimajades – neid oleks vaja natuke ümber ehitada. Uut maja kindlasti ehitama ei peaks, aga olemasolevaid kohandama küll. Mandril on meil praegu kõvasti tööd.
Praegu on meil, jah, kaks tublit gümnaasiumi Kuressaares. Midagi ei juhtu, kui see jääbki nii, tiksuvad veel kümme aastat. Aga kuna süsteem mujal muutub, ei ole ju nii, et saarlased kangesti tahavad ise oma koole ülal pidada, kui mandril maksab kogu selle asja kinni riik.
Mille poolest siis riigigümnaasium parem on kui praegused, põhikooli ja gümnaasiumiosaga koolid?
Nii kaua kui gümnaasium ei ole riigikool, maksab selle eest kohalik maksumaksja, kes mõne aja pärast küsib, miks peab tema selle eest maksma, kui mujal teeb seda riik.
Vägisi me muudatusi peale ei suru, aga põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelmisel kevadel tehtud paranduses on kirjas, et riik võtab üleminekuperioodi jooksul üle gümnaasiumide pidamise Eesti vabariigis. Kus tahetakse kiirelt üle minna, minnakse kiiremini, kus mitte… Kolmes maakonnas ongi meil vaid puhas riigigümnaasium, näiteks Viljandis, Haapsalus ja Jõgeval, kus riik maksab kõik kinni, ka majanduskulud. Valdade vahel pole mingit tasaarveldamist, et kes maksma peab – riik teeb seda.
Kui saarlased tuleksid ja vaataksid neid puhtaid gümnaasiume, mida riik rajanud on, siis see on absoluutselt teistsugune õppekeskkond, ettevalmistus ülikooliks, suurte valikutega, paljude suundadega. See on hoopis teine haridus. Lisaks sellele, et üht gümnaasiumi ja tugevaid põhikoole on odavam üleval pidada, saame korralikke valikuid tagada ainult siis, kui koolis on olemas kriitiline arv õpilasi.
Pärast kaheaastast usinat tööd võin kindlalt väita: umbes 250 õpilast on arv, mille puhul on juba võimalik õpetajale normaalset palka maksta. Kõik, mis on üle, on ainult boonus, kõik, mis jääb aga allapoole, annab ainult viletsama vorsti võileiva peal.
Olemasolevatesse gümnaasiumidesse napib õpilasi, kuidas on lood Saare maakonna põhikoolidega?
Ma praegu ei muretsekski nii väga keskkooli pärast, aga vaadates nooremate klasside õpilaste arve, on ka üsna tõsine põhikooliõpilaste puudujääk. See on probleem. Nüüd tuleb hoolega mõelda, millele keskenduda. Kas sellele, et hoida põhikooli tugevana, või pingutada gümnaasiumi jaoks ja mujalt järele anda, leida mujalt õpilasi gümnaasiumi tarvis. See on kohaliku poliitika küsimus. Minu ettepanek Orissaare vallale oli selline: kui nemad on nõus korrastama oma koolivõrku ja näiteks loobuma gümnaasiumiosast, siis riik tuleb appi sellega, et pakub neile finantseeringut allesjääva kooli korrastamiseks, õppekeskkonna korraldamiseks põhikooli keskkonnaks. Eitava vastuse peale me ei solvunud. Kui praegu on rahva nõudmine selline, siis pole midagi parata.
Olete öelnud, et probleemiks saab õpetajate koormuse vähenemine ning et põhikooliõpetaja peaks suutma õpetada mitut ainet – siis saab ta täiskoormuse.
Kui õpetaja õpetab koolis vaid üht ainet, on tal väga vähe rakendust. Õpetajahariduse eeldus on magistrikraad, aga kõrvalainete õpetamiseks tal neis erialast kõrgharidust vaja ei ole. Olles ise töötanud kooliõpetajana, väidan, et matemaatikaõpetaja suudab põhikoolis anda füüsikat ja keemiat, keemiaõpetaja bioloogiat. Soomes-Rootsis pole eraldi keemiat ja füüsikat, loodusteadusi õpetatakse üheskoos. Meil on selles osas veel tükk maad minna.
See, kui matemaatikaõpetaja annab ka kehalist kasvatust ja käsitööd, on normaalne. Ma ise olin väikese maakooli direktor ja andsin seal kahtkümmend kursust alates füüsikast. Ainuke asi on see, et ülikoolidest tuleb lisaks tuua täienduskoolitusi, et õpetaja saaks olemasolevale kõrgharidusele mõnes teises aines teadmistebloki juurde.
Loading ...
Praegu on Kuressaares kahes koolis gümnaasiumiastmes kokku umbes 500 õpilast. Kui ministeeriumi esindaja jaoks on u. 200 õpilasega andmetes eksimine või on see lubatud kõikumine – siis ei saa võtta tõsiselt ka mingeid tulevikuplaane – või lähtuvad need kabinetisügavuses langetatud soovidest, aga mitte tegelikest faktidest.
Ka mulle tundusid need numbrid kuidagi imelikud. Pealegi ei ole ma nous sellega, et “soomes-rootsis” tehakse nii, teeme meie ka. seal ei ole jah eraldi keemiat ja fyysikat aga rahvusvahelised tulemused nende ainete v6istlustel on ka kehvemad, bioloogiast r22kimata.
tundub, et valitsuse kujutluses peaks koolidest saama nagu mingid tehased kus detailid v6imalikult kiirelt ja odavalt konveieri pealt l2bi lasta….olukorras kus Eesti tulevik peaks ikka pigem olema kvaliteedi k6rgem tase, mitte p6him6ttel “kiirelt ja odavalt”. see k2ib iga tegevusvaldkonna kohta
Nagu kuulsusrikkale ajaloole kohane peab ainsaks gümnaks saama SÜG. Reform viiks normaalsesse vahekorda ka gümnasistid ja ameti õppijad. Olukorda, kus enamus põhikooli lõpetanutest jätkab gümnaasiumis, pole normaalne ega jätkusuulik.
ja siis tahab Saaremaa, et rahvas ei lahkuks…mida ma seal siis rabelen, kui isegi koolid pannakse kinni…Mis tulevikku saab seal olla?
ministeerium ei ole rahavs, õpilased, inimestest rääkimata, kas osatakse tuua näiteid selles kohta, miks praegu eksisteeriv koolisüsteem saaremaal halb on
“Kui see on kohalike inimeste otsus ja seda MILLEGI MUU ARVELT tehakse, siis miks mitte. Ma tean mandril mitut kooli, kus omavalitsus on pidanud juba aastaid maksma oma gümnaasiumi õpetajatele MILLEGI MUU ARVELT palka juurde…”
Kas see MISKI MUU on tähtsam? Misasi see MISKI MUU üldse enam on, kui koolid kinni ja noored lahkuvad.
Kui gümnasiste enam ei jätku, panevad vallad ise gümnaasiumiosa kinni. Miks peab seda tegema vägisi ja sunniviisiliselt?
Mina seda teemat ei kommenteeri, kuna ei valda seda.
Seda oli meil küll oluline teada, aitäh Volli!
Tead Volli, tegelikult ei valda sinusugune pupujuku ühtegi teemat, sest sinul puudub haritus.
üks gümnaasium!
See on kõi meie valitsuse viga et koolid tühjks jäävad. Kust need lapsed siis kooli tulevad kupole inimesigi enam. Noori inimesi. Eesti koole tehakse juba rohkem välisriikitesse.
See on 90-mnentate aastate valdade tegemata töö kes ei ole oskand oma inimesi kinni hoida.Oleks tulnud luua valla osalusega mingisugused töökohad,nagu on praegu riigi osalusega A/S nagu {eesti enrgija] kust riik võtab raha oma eelarve aukude täitmiseks.
Saaremaale 1-3 põhikooli, kõik alla 200 õpilasega koolid algkoolideks!
Ja jälle imestame, et lahkutakse, mitte ainult saarelt vaid kogu riigist. Midagi ei muutu enne kui valitsejad Tallinnast kaugemale nägema hakkavad. Kas nad hakkavad? Neil seal hea niigi. Veel jupp aega ilmselt. Siis inimesi kusagilt tagasi meelitada on juba lootusetu, vähemalt valget rassi. Sorry!
Kalle Kütis võib peeese minna oma jutuga.
Häma seoses kogu selle asjaga hakkab juba esimesest lõigust: “Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis leiab, et kõige mõistlikum on see, kui Saare maakonda jääb üks, riigigümnaasium, ja tugevad põhikoolid. Praegu on meie maakonnas neli gümnaasiumi, üks täiskasvanute gümnaasium ja ametikool.”
Kuidas puutub siia teemasse AMETIKOOL, kas seda soovitakse likvideerida seoses võimaliku riigigümnaasiumi loomisega? Ametikool ei puutu kuidagi asjasse!
SÜG, KG, Leisi ja Orissaare on nagu kõik teised üldhariduskoolid Saare maakonnas ja ainus erinevus on selles, et neis on ka gümnaasiumiosa. Tegelikult on Saaremaal ainult üks puhas gümnaasium – KTKG.
Riigikontroll esitas eelmise aasta oktoobris Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile auditi “Haridusinvesteeringute juhtimine”, millest selgus, et riigi rahaga ei oska Haridusministeerium üldse ümber käia – koolivõrk tuleb kohaldada demograafilise reaalsusega, mitte emotsioonide najal otsuseid teha.
http://www.riigikontroll.ee/Portals/0/Thumbnail_TitleImages_Big/haridus.jpg
Kogu küsimus on RAHAS. Pole keelatud kasvõi Saare Maakonna igal omavalitsusel teha oma valla igasse külla oma kool, kus on ka gümnaasiumiosa – tehke või kolm aga riigilt te selleks raha ei saa!
Teise kohaliku ajalehe kirjutises “TOOMAS TAKKISE ANALÜÜS: Riigigümnaasium – jah või ei?” kirjutas Toomas Takkis:“Muutused hariduspoliitikas olid isegi siis märgatavad, kui vägesid hakkas juhatama viimane haridusminister, eelmise erakonnakaaslane kusjuures.”
Targu jätab ta lisamata, et see “erakond” on tema enda koduerakond – kaabakerakond IRL, kus käib sisevõitlus iga hinna eest võimulpüsimiseks! Riiklik hariduspoliitika on olnud ju IRLi käes alates aastast 2007. Plaanid gümnaasiumitega ei ole ju muutunud — riiklik plaan gümnaasiumiosa lahutamisest põhikoolist oli juba Tõnis Luukase selge, see ei takistanud aga mitte kuidagi Kuressaares täpselt vastupidist asja tegemast aastal 2011 – Kuressaare Põhikooli liitmist KGga.
m.epl.delfi.ee/article.php?id=51159278
Saaremaa koolijuhid ei soovi riigigümnaasiumi, selge arusaadav. Aga näiteks õpetajate palkadest rääkides ei saa nad enam näpuga riigi poole näidata ka.
(Linnas kirjutasid vanaema-vanaisa maja lapselapse nimele, kes õpib ülikoolis ja on sisse kirjutatud mujale. Nüüd olid vanakesed väga imestunud, kui linnavalitsus ei toetanud neid maja värvimisel ja et lapselaps peab hakkama nüüd nende majaaluse maa eest maamaksu maksma. Sama asi selle riigigümnaasiumiga — kui ei soovi, siis ei sunni. Omavalitsus finantseerigu oma raha eest kasvõi tosinat gümnaasiumi!)
ametikool + ktg
riigikene on jäänud juba nii vaeseks ja ilmselt jääb ka kord-korralt veelgi vaesemaks, tuleb kokku tõmmata igal alal. Milleks selline halisemine, gümnaasiumile sobiks täiesti endine põhikooli hoone. Oleme siin pidanud üle elama palju raskeid reforme, siin aga pole midagi erilist – vaja ainult ringi kolida ja võibolla natuke maju kõpitseda, mõni õpetaja peab veidi ringi kvalifitseeruma.
Paraku ei saa kaabakkommentaator Volli oma mürgipritsi irli suunas tühjendamata jätta. Paranoia, mis muud.
Paranoia on vaimuhaigus, mille põdeja kannatab kahtlustuste või luulu all.
Kas kell 15:40 kommentaaris eksisin ühegi fakti või väitega?
“Kaabakerakonna” terminit ei mõelnud mina välja — selle taga on ikka see sama IRL ja just seoses nende haridusvärkidega Saare Maakonnas!
http://www.saartehaal.ee/2009/10/06/minister-hindas-koolijuhi-sonavotu-naljaks/
soh,näe saigi ameerika luure oma põhieesmargi saavutatud jagub neile Euroopasgi neegreid
See on ju väljapressimine ja jõuga väljasuretamine. Õiglane oleks kui riik annaks ühte moodi maksumaksja raha gümnasistide tarvis sõltumata sellest, kas on omavalitsuse või riigi gümnaasium. Õpilased on ju ikka Eesti maksumaksjate lapsed. Kui nüüd riigiigümnaasium ise peaks kaasa tooma mingi uue kvaliteedi ja meeletu kokkuhoiu ning seepärast otsustatks ka saarlane riigigümnaasiumi kasuks, sellisel juhul võiks tõesti öelda, et see tuleb loomulikult ja isevooluteed, kuid hetkel käib küll räme väljapressimine ja ähvardamine.
Nagu Küttis ees, nii Volli järgi, täpselt nagu pepu ja särk või sukk ning saabas.
Äkki oleks targem nii nagu ennemuiste, et haridus oli ainult väga väheste pärusmaa? Vaata kui palju nõnda kokku hoiaks! Igaüks vaatab ise, kuidas ja kui palju haridust endale lubada saab.
Põhimõtteliselt on Teil väga õige seisukoht, sest on juba ammugi teada see, et haridus matsi ei riku. Seda on suurepäraselt näha meie piisavalt haridust nuusutanud paljude riigikogulaste ja ministrite pealt. Kusjuures selliseid ministreid pole meil, saarlastel, vaja kuigi kaugelt otsida.
Rahvas maksab sellele kuradi riigile ja sellest tulenevalt on sel riigil ka kohustus oma rahva eest hoolitseda.Voi olen ma millestki valesti aru saanud?
Kui inimesed oma sinisilmsusest edasi astuvad irl-i ja reformierakonda või toetavad neid mistahes valimistel, siis pole varsti üldse Saare maakonda ega siin gümnaasiume. Jätkake samas vaimus!
“…riik maksab kõik kinni…” – aga nt. viljandlased olid väga üllatunud, kui riik iga õpilase pealt omavalitsustelt kohamaksu nõudma hakkas…
MKMi leping Viljandiga oligi kohe algselt, et pilootprojekti käivitamisel toetab ka Viljandi linn. Aga Viljandi riigigümnaasium oli riigigümnaasiumite pilootprojekt, mis osutus niivõrd edukaks, et sinna gümnaasiumi tuldi õppima isegiv üle Eesti.
Raha pilootprojekti jaoks oli aga riigieelarves arvestatuna, et gümnasiste on Viljandi riigigümnaasiumis sama palju, kui varasemalt kolmes Viljandi gümnaasiumis kokku.
Siis pöörduski MKM keske eelarveaastat nende omavalitsuste poole, kust on pärit Viljandi uue kooli õpilased − kuna nende eelarvetesse on juba niigi varasemalt planeeritud raha väljaspool omavalitsust õppivate õpilaste koolikulude katmiseks ja võimalusel võiksid nad osaleda Viljandi gümnaasiumi töö rahastamises sel esimesel õppeaastal. Kui omavalitsused sellist asja ei pidanud võimalikuks, siis omavalitsused ka ei maksnud — õppurite jaoks ei muutunud midagi.
See konkreetne Viljandi gümnaasiumi kohamaksu probleem on aastatevanune ja oli ühekordne asi pilootprojekti käivitamise juures.
Vikade parandus. Muidugi mitte MKM vaid HTM.
Haridusministeeriumi ennast on kõige rohkem reformitud:
Algselt oli haridusministeerium.
92. aastal liitis Reformierakond kultuuri ja hariduse ja tekkis kultuuri- ja haridusministeerium.
96. aastal leidis IRL, et haridus ja kultuur ikka miite kuidagi kokku ei sobi ja sai jälle olema haridusministeerium.
2003. aastal leidis Keskerakond, et haridusel on seos teadusega ja tekkis haridus- ja teadusministeerium.