Riigikontroll: omavalitsuste investeeringuvajadused on läbi mõtlemata (5)

Riigikontrolli hinnangul on kohalikel omavalitsustel lähiaastate investeeringuvajadused tihti lõpuni läbi mõtlemata ja peamised strateegiadokumendid, nagu eelarvestrateegia, arengukava ja valdkondlikud arengukavad, ei ole kavandatavate investeeringute poolest omavahel kooskõlas.

Kuna omavalitsustel endil investeerimiseks piisavalt raha ei jätku, kavandatakse investeeringuid enamjaolt sõltuvalt sellest, mille jaoks on mõnest fondist võimalik raha saada, teatas riigikontroll BNS-ile.

Riigikontroll auditeeris investeeringute kavandamist valdades ja linnades ning võrdles seda 2007. aasta olukorraga. Kui 2007. aastal tegid kohalikud omavalitsused umbes 70 protsenti investeeringutest oma rahaga, siis viis aastat hiljem oli see vähenenud 36 protsendini. Peamiseks vahendiks, millega kohalikul tasandil eluliselt vajalikke investeeringuid tehakse, on kujunenud Euroopa Liidu tõukefondid. 2012. aastal investeerisid Eesti kohalikud omavalitsused kokku 217,6 miljoni euro ulatuses, mis on ligikaudu 30% omavalitsuste maksutuludest.

Et nii suurel hulgal investeerida, peab see olema hästi kavandatud, et investeeringu elluviimine ja haldamine oleksid hiljem jätkusuutlikud. Samuti on oluline, et tehakse eelkõige neid investeeringuid, mida peavad oluliseks kohalikud maksumaksjad.

Vaadeldes auditis hõlmatud 13 omavalitsuse (sh Saare maakonnast ainsana Muhu valla) kolme suuremat investeeringut aastatel 2010–2012, leidis riigikontroll, et vaid 15 protsenti nendest on tehtud välisvahendite abita ja 9 omavalitsust 13-st olid kõigi kolme investeeringu elluviimiseks kaasanud välisraha.

Riigikontroll leidis, et omavalitsuste arengudokumentide süsteem ei ole läbi mõeldud. Kõik auditeeritud omavalitsused olid nõutud eelarvestrateegia 2012. aastal küll kehtestanud, kuid pea pooltel neist ei haakunud eelarvestrateegias plaanitud investeeringud arengukavas ettenähtuga.

Samuti oli enamik auditeeritud 13 omavalitsusest perioodil 2010–2012 teinud korra või enam üle 20 000 euro suuruse investeeringu, mis ei kajastunud selle omavalitsuse arengukava investeeringuid käsitlevas osas. Lisaks leidis riigikontroll kohalike omavalitsuste finantsplaneerimises muid nõrku kohti.

Näiteks analüüsivad vallad ja linnad investeeringuobjektide tasuvust ja teostatavust ning tulevikukulusid vaid siis, kui rahastaja seda nõuab. Seetõttu langetavad kohaliku omavalitsuse volikogud investeerimisotsuseid, ilma et neil oleks otsustamise ajal täpset finantsinfot, nagu finantsarvutused, investeeringu lõplik maksumus või kogu investeeringu finantseerimine. Riigikontroll leidis investeeringute kavandamisel ja elluviimisel puudusi kõigis 13 auditeeritud omavalitsuses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 371 korda, sh täna 1)