Riigikontrolli hinnangul on kohalikel omavalitsustel lähiaastate investeeringuvajadused tihti lõpuni läbi mõtlemata ja peamised strateegiadokumendid, nagu eelarvestrateegia, arengukava ja valdkondlikud arengukavad, ei ole kavandatavate investeeringute poolest omavahel kooskõlas.
Kuna omavalitsustel endil investeerimiseks piisavalt raha ei jätku, kavandatakse investeeringuid enamjaolt sõltuvalt sellest, mille jaoks on mõnest fondist võimalik raha saada, teatas riigikontroll BNS-ile.
Riigikontroll auditeeris investeeringute kavandamist valdades ja linnades ning võrdles seda 2007. aasta olukorraga. Kui 2007. aastal tegid kohalikud omavalitsused umbes 70 protsenti investeeringutest oma rahaga, siis viis aastat hiljem oli see vähenenud 36 protsendini. Peamiseks vahendiks, millega kohalikul tasandil eluliselt vajalikke investeeringuid tehakse, on kujunenud Euroopa Liidu tõukefondid. 2012. aastal investeerisid Eesti kohalikud omavalitsused kokku 217,6 miljoni euro ulatuses, mis on ligikaudu 30% omavalitsuste maksutuludest.
Et nii suurel hulgal investeerida, peab see olema hästi kavandatud, et investeeringu elluviimine ja haldamine oleksid hiljem jätkusuutlikud. Samuti on oluline, et tehakse eelkõige neid investeeringuid, mida peavad oluliseks kohalikud maksumaksjad.
Vaadeldes auditis hõlmatud 13 omavalitsuse (sh Saare maakonnast ainsana Muhu valla) kolme suuremat investeeringut aastatel 2010–2012, leidis riigikontroll, et vaid 15 protsenti nendest on tehtud välisvahendite abita ja 9 omavalitsust 13-st olid kõigi kolme investeeringu elluviimiseks kaasanud välisraha.
Riigikontroll leidis, et omavalitsuste arengudokumentide süsteem ei ole läbi mõeldud. Kõik auditeeritud omavalitsused olid nõutud eelarvestrateegia 2012. aastal küll kehtestanud, kuid pea pooltel neist ei haakunud eelarvestrateegias plaanitud investeeringud arengukavas ettenähtuga.
Samuti oli enamik auditeeritud 13 omavalitsusest perioodil 2010–2012 teinud korra või enam üle 20 000 euro suuruse investeeringu, mis ei kajastunud selle omavalitsuse arengukava investeeringuid käsitlevas osas. Lisaks leidis riigikontroll kohalike omavalitsuste finantsplaneerimises muid nõrku kohti.
Näiteks analüüsivad vallad ja linnad investeeringuobjektide tasuvust ja teostatavust ning tulevikukulusid vaid siis, kui rahastaja seda nõuab. Seetõttu langetavad kohaliku omavalitsuse volikogud investeerimisotsuseid, ilma et neil oleks otsustamise ajal täpset finantsinfot, nagu finantsarvutused, investeeringu lõplik maksumus või kogu investeeringu finantseerimine. Riigikontroll leidis investeeringute kavandamisel ja elluviimisel puudusi kõigis 13 auditeeritud omavalitsuses.
Loading ...
Koguaeg on nad väikeste omavalitsuste kallal. Irisetakse iga pisemagi asja pärast. Lugege vaid neid kontrollakte, mida valdadele on saadetud. Tallinnas tehakse aga maksumaksja rahaga ükskõik mida. Pole kusagilt lugenud, et linnavalitsus oleks oma linna arvelt trükitud plakatite, Tln tv-s maksumaksja raha eest linnaisade kiitmise, ahjualuste skulpturide ega muude raharaiskamiste eest liistule tõmmatud. Teatakse, et seal saadetakse neid pikalt. Sinna riigikontrolli jõud peale ei hakka ja nii kõnnitaksegi mööda valdu ja vibutatakse näppu. Haledavõitu see riigikontroll meil igatahes.
Kahjuks on see meediakajastus selline, nagu oleks Riigikontroll väikeste omavalitsuste kallal. Tegelikult jõudis Riigikontroll selleni, et süsteem on vale terves Eesti Vabariigis (millest on omavalitsuste tasandil juba ammu aru saadud ning sellest lõpmatuseni räägitud) ja jõudis lõpuks regionaalministrini, kes on nagu tee peal ees ratasteta vedur ja kulutab kogu auru vile peale aga ei liigi üheski suunas.
Konkreetselt seda raha jagamise süsteemi ei saa muuta ka rahandusministeerium, sest regionaalministril, kes seda asja peaks kureerima, pole mingit arusaama asjast.
Saarte Hääl osakas seda aruannet kuidagi väga “valikuliselt” kajastada.
“… Kuna omavalitsustel endil investeerimiseks piisavalt raha ei jätku, kavandatakse investeeringuid enamjaolt sõltuvalt sellest, mille jaoks on mõnest fondist võimalik raha saada, teatas riigikontroll BNS-ile.
…”
Aga selline ongi ju Eesti omavalitsuste elu!
Näiteks Kuressaare linn 2013 — 2017 22. Kaasrahastamise korral uuendame linna keskväljaku ja Tallinna tänava.
23. Kaasrahastamise korral rajame Aia tänava läbimurde Ranna tänavani Tuulte Roosis ja vähendame linna puhkepiirkonna liikluskoormust.
…
64. Kaasrahastamise korral renoveerime Kuressaare Gümnaasiumi ja Vanalinna Kooli staadionid.
(Enne seda koalitsioonilepet: 13. Veepuhasti ehitame valmis 2011. aastaks ja koostootmisjaama rajame kaasrahastamise korral. 18. Suursilla korrastamise viime lõpule kaasrahastamise korral. 24. Rajame kaasrahastamise korral projektipõhiselt uusi mänguväljakuid ja spordiplatse, s.h. välijõumasinate platsi, ning uuendame olemasolevaid mänguväljakuid, s.h. skatepargi. 31. Laiendame mereäärset puhkeala ja kaasrahastamise korral rajame projektipõhiselt …)
Riigikontroll leitud puudused investeeringute kavandamisel ja elluviimisel on ju süteemi sisse kirjutatud — omavalitsus elab ju pisikesest osast elanike tulumaksust ning tasandusfondi rahast ja investeeringuid saabki teha ainult kaasrahastamisele lootes, kaasrahastamine ei ole aga etteennustatav.
Tehes “haldusreformi” – liites omavalitsused, saame lihtsalt suurema omavalitsuse, mis saab osaleda suurema omaosalusega veel suuremat kaasrahastamist saavas projektis aga süsteem jääb ju samaks — kaasrahastamine ei ole aga etteennustatav ja suurel omavalitsusel on lihtsalt võimalus veel suurema lollusega hakkama saada.
Ehk siis teisiti kirjutatuna — samasisuline kirjutis kannab teistes lehtedes pealkirja:
“Riigikontroll: Välisraha kasutamise võimalused dikteerivad omavalitsuste investeeringuid”
sisaldab lõikusid, nagu:
“Riigikontroll leiab, et ministeeriumidel puudub valdkondadeüleselt ühtne omavalitsustemaatika käsitlus. Kuigi on arutatud, kuidas uuel Euroopa Liidu programmiperioodil (2014–2020) jagada raha nii, et vähendada omavalitsuste sõltumist tõukefondidest ning parandada samal ajal nende investeerimisvõimekust, ei näe Rahandusministeerium, kuidas seda eesmärki täita seni, kuni omavalitsuste rahastamise süsteemi või tulubaasi ümberkujundamise asjus ühtne arusaam puudub. Ka regionaalministri esindajatel puudub seisukoht, milliseid investeeringuid ja millises ulatuses peaksid omavalitsused tegema ideaalis oma raha eest ja kui suures osas saama investeeringutoetust. …”
ja lõpeb punktiga:
“…
*Riik võiks juba praegu otsustada, millise investeerimisvõimekusega omavalitsusi ideaalis näha tahetakse ehk millised on omavalitsuste rahastamise poliitika tulevikuplaanid. Tuleb jõuda selgusele, kuidas muuta omavalitsuste rahastamise süsteemi nii, et oleks tagatud nende finantsiline jätkusuutlikkus. Seejuures peab olema määratud kindlaks, milliseid investeeringuid ja millises ulatuses peaksid omavalitsused tegema oma raha eest ja kui suures osas saama investeeringutoetust.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja”
Kuidas Saarte Häälde selline täiesti kohitsetud kirjatükk sattus?
Kas see Riigikontroll on ees- voi prekonnanimi?Tahaks kangesti teada ka teist poolt.