Kui 2012. aastal registreeris tööinspektsioon Saare maakonnas 158 tööõnnetust, siis läinud aasta jooksul oli maakonnas tööõnnetusi 123.
Seejuures oli läinud aastal kergeid tööõnnetusi vähem kui aasta varem. Mullu oli neid 95, tunamullu 131. Raskeid tööõnnetusi oli lõppenud aastal aga ühe võrra rohkem kui aasta enne seda – 27 tunamulluse 26 asemel.
Mõlemal aastal lõppes üks tööõnnetus Saare maakonnas paraku ka surmaga.
Viimati juhtus nii 2013. aasta jaanuari algul Kaarma vallas Kudjape prügila sorteerimistöid teinud valvuriga. Eakas mees oli tööl purjus ja kukkus 2,3 meetri kõrguselt ebapiisava suurusega omavalmistatud trepiplatvormilt alla ja sai surma. Trepil puudus ka üks käsipuu.
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa tõi ka paar näidet Saaremaal raskeid vigastusi kaasa toonud õnnetuste kohta. Näiteks purunes ühes kaupluses defektne pakend ja kemikaal pritsis töötajale silma. Üks töötaja jäi aga ilma ühest sõrmest ja vigastas teist, kui proovis pärast freesi seadistamist seadistuse täpsust. Paraku ei pannud ta vajalikku kaitsepiiret nõuetekohaselt tagasi ja masin tõmbas proovidetaili koos sõrmega kaasa freesi liikuva tera ette.
Sõõrumaa andmeil juhtus läinud aastal Eesti inimestega nii kodu- kui ka välismaal kokku 3990 tööõnnetust. Neist surmaga lõppes 18 õnnetust. Kergemaid õnnetusi oli 3227 ja raskemaid 744. Üks õnnetus oli eilse seisuga veel ka täpsemalt määratlemata.
Tööõnnetuste peamiste põhjustena tõi tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg välja töökohtade ja töövahendite ohutusnõuetele mittevastavuse ning töötajatepoolse ohutusnõuete mittejärgimise.
Need omakorda tulenevad ebapiisavast riskide tuvastamisest, töötajate juhendamisest ja sisekontrollist.
“Mõelge enne tööga alustamist läbi, kas ja mil moel saab seda ohutult teha. Kui näete kaastöötajaid töötamas ohtlikul viisil, ärge jätke seda tähelepanuta,” pani Reisberg inimestele südamele.
Loading ...
Lisa kommentaar