Regionaalminister veeretab vaikselt haldusreformi teemat lootuses, et omavalitsused on nii naiivsed ja teevad territoriaalse haldusreformi ära, st kaotavad ära iseennast ja oma töökohad, teadmata täpselt, mis saab edasi.
Riigipoolseid lubadusi on ennegi antud. Kriisi puhkedes vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksu protsenti, mis lubati kohe taastada, kui kriis on möödas ja majanduskasv jälle plussis. Milline seis praegu tegelikult on, teavad kõik omavalitsusjuhid, ükskõik millisesse parteisse nad kuuluvad. Kriis peaks ju tänu meid valitseva koalitsiooni targale juhtimisele ammu möödas olema, seega peaks valitsuse lubaduse järgselt olema taastatud ka omavalitsustele laekuv tulumaksu osa.
Puudub terviku huve arvestav juhtimine
Haldusreformi oleks hädasti vaja. Enamik vajalikest reformidest on tänaseks edukalt läbi viidud, omavalitsuste piires olev arenguressurss suures osas kulutatud. Kui omavalitsus on suutnud olemasolevaid võimalusi kasutada, siis on vajalikud avalikud teenused nõutaval tasemel.
Maakonnaüleselt on aga arenguvõimalused suuresti kasutamata, kuna maakonnas puudub maakonna kui terviku huve arvestav poliitiline ja majanduslik juhtimine.
Vallamajade roll kunagiste innovatsioonikeskustena on vähenenud ja sellist hulka ametnikke kindlasti enam vaja ei ole. Samas ei saa väita ka seda, et mõne ametnikukoha koondamine annaks olulise kokkuhoiu ja täidaks haldusreformi eesmärgi. Vallaametnike palgad ei ole nii suured, et koondamisest saadud kokkuhoiuga suudaksime kulusid oluliselt vähendada. Pigem on isegi ametnike koondamisel vaja leida lisaraha, tagamaks kõigis omavalitsustes elavatele inimestele võrreldav avalik teenus.
Enne haldusreformi tegemist tuleks riigil selgelt välja öelda, millised nõudmised on neil omavalitsustele avalike teenuste osas, mida kodanikele osutatakse, ja tagada nende täitmiseks ka vajalik rahaline kate.
Avalike teenuste miinimumstandard
Teatud minimaalsed avalikud teenused peaksid olema tagatud kõigile kodanikele, ükskõik millises piirkonnas nad elavad. See avalike teenuste miinimumstandard olekski sisulise haldusreformi esimene eeldus. Muidugi võib iga omavalitsus vastavalt võimekusele oma elanikele osutatavate avalike teenuste hulka ka laiendada, kuid miinimum peaks olema tagatud igal pool.
Eduka haldusreformi üks osa on kindlasti ka väljahüütud tõmbekeskuste arengusse panustamine, arvestades samal ajal maakonna kui terviku tasakaalustatud arengut.
Kuna Saaremaa kui terviku jaoks on tõmbekeskus Kuressaare, siis on Saaremaa jaoks lahendus ikkagi ühe omavalitsuse variant. Praegused vallad võivad säilitada oma identiteedi näiteks osavaldadena. Kindlasti suureneks siis ka külaseltside roll kohalike probleemide lahendamisel.
Mart Mäeker
Kuressaare linnavolikogu liige
Eesti Keskerakond
Loading ...
Mõistlik jutt. Keskerakonna sildi alt tuleb seda muidu üsna harva.
Leisi vallavanemana rääkis mees hoopis teist juttu
bla,bla,bla ja jälle jõudsime kahetasandilise omavalitsussüsteemini.
Haldusreformi ei saa ju teha, sest IRL töötab sellele vastu.
Ometi kord üks mõistlik jutt. Sellise tugeva ühisnõudmisega oleks pidanud omavalitsuste juhid ammu välja tulema.Piiride kaotamisega ühe valla moodustamine ja ühinemisleping ei garanteeri kogu uuele vallale mitte midagi. Hakkab toimima nagu ikka, kes nahhaalsem, kellel enam tutvusi- see saab. Ja see tähendab, et kusagil Saaremaal kaovad osa teenuseid või juurde ei tule midagi. Nn. tõmbekeskus nõuab lõputult raha ja vahendeid. Regionaalminister peaks tulema välja seadusega (või millega iganes) et pärast ühinemist oleks ühises omavalitsuses tagatud kõigile võrdne kohtlemine ja vähemalt õigus säilitada samad teenused, mis olid enne ühe omavalitsuse moodustamist. Kindlust on vaja, mitte lõputut tõmblemist ka pärast ühinemist.
Sellise tugeva ühisnõudmisega on omavalitsuste juhid juba ammu välja tulnud.
31. märts 2012 toimus Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu ning võeti vastu Linnade ja Valdade Üldkogu deklaratsioon.
http://f.ell.ee/failid/ELL_volikogu/2012/2012-03-31_Eestimaa_Linnad_ja_Vallad/DEKLARATSIOON_kinnitatud.pdf
Mis lisaraha on siis haldusreformi korral avalike teenuste osutamiseks vaja? Miks on lasteajakoht siis odavam kui sellele on koormaks otsas veel valla juhtaparaat? Või miks on koolikoht siis odavam? Või miks on huvikoolikoht siis odavam? Või miks on tee hööveldamine siis oddavam? Ma ei saa aru. Kirjatüki kirjutaja jääb ilmselt neile küsimustele samuti vastuse võlgu. Kas sotsiaalhoolekanne muutub kallimaks kui vallavanem istub kõrvalkabinetis või 25km kaugemal? Kas e-mailidele peab tänapäeval marke ostma? Skaibil on minutimaks ja kõnealustustasu?
Standardi koostamiseks tuleb luua viivitamatult asjatundjate komisjon. Seal peaks olema siseministeeriumi, maavalitsuste, rahandusministeeriumi, riigikantselei, presidendi administratsiooni, riigikontrolli, sotsiaalministeeriumi, töötukassa, Euroopa Komisjoni, kultuuriministeeriumi, regionaalministri, ÜRO, õiguskantsleri, riigikogu, majandus-kommunikatsiooniministeeriumi, maaameti, politsei- ja piirivalveameti, keskkonnainspektsiooni, riigikogu fraktsioonide, erakondade, usuasjade nõukogu, migratsiooniameti, haigekassa, eesti panga ja ilmselt paljude teiste organisatsioonide valitud ja seatud esindajad.
Tegelt tuleb ilmselt moodustada algul üks eraldi haldusreformi alase organiseerimistegevuse arvamusliidrite- korüfeede komisjon, kes siis otsustab põhjaliku uurimistöö tulemusena, keda on tingimata ja vältimatult vaja standardite komisjoni kaasata. Tööd on palju, minna on pikk tee, et õigeks ajaks kohale jõuda tuleb varakult minema hakata, sest paratamatult läheb ka minnes veidi aega. Tööle!!!!Tööle!!