Jaan Kiider peab toorpiimauuringu soovitust kallutatuks (8)

Saaremaa toorpiima turustaja Jaan Kiider ei ole nõus teadlaste soovitusega toorpiima terviseriskide vähendamiseks enne tarvitamist kuumtöödelda.

“See on inimeste vaba valik, mis nad piimaga teevad, aga ma ütlen, et minu piima võib julgelt juua kuumutamata,” ütles Jaan Kiider, kelle sõnul on kõik tema piimaproovid alati korras olnud.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti maaülikooli teadlaste tehtud toorpiima ohutuse alane uuring näitab, et terviseriskide vähendamiseks tuleks toorpiima enne tarvitamist kuumtöödelda. Kiideri sõnul oli tema üks neist 14 tootjast, kelle toodangut uuringu käigus analüüsiti, ja probleeme polnud. “Meie piimaga oli kõik OK,” sõnas Jaan Kiider.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev ütles detsembri keskel ilmunud pressiteates, et kuigi piimahügieeni olukord on meie farmides pidevalt paranenud, siis Eesti maaülikooli tehtud uuring kinnitas endiselt riske toorpiima tarbimisel.

Eestis otseturustatavat toorpiima ei saa lugeda sedavõrd ohutuks, et seda võiks soovitada tarbida pastöriseerimata kujul. “Need riskid on küll väikesed, kuid ka kõige paremate tootmistingimuste juures ei saa neid lõplikult välistada,” lisas Minjajev.

Kuumtöötlemiseks võib lugeda näiteks toorpiima kuumutamist vähemalt 75 kraadi juures 15–20 sekundit. Kui toorpiima kasutatakse kuumtöödeldava toidu koostises (nt supid, pudrud jne), siis pole piima eelnevalt kuumutada vaja. Kindlasti tuleb kuumtöödelda toorpiima, mida tarvitavad riskirühma kuuluvad inimesed (eakad, lapsed, rasedad, immuunsuspuudulikkusega inimesed), soovitab põllumajandusministeerium.

Uuringu üks läbiviijaist Piret Kalmus Eesti maaülikoolist ütles, et uuringu tulemused olid ootuspärased ja sarnased teiste riikide omadega. Euroopa Liidus on toorpiima müük jaevõrgus lubatud paljudes riikides. “Välja arvatud Eesti, on kõigis neis riikides, kus on piimaautomaadid või on toorpiim müügil, igal pool juures silt, et tarbida kuumtöödeldult või riskirühmadele mittesoovitatav,” rääkis Kalmus. Tema sõnul on toorpiima kuumutamise soovitus sarnane soovitusega pesta poest ostetud puuvilju või juurvilju. “Piima me kahjuks pesta ei saa,” sõnas Kalmus.

Uuringus osutatakse ka asjaolule, et Eestis on haigestumise seostatavus toorpiima tarbimisega harv ning Eestis on ilmselgelt puudusi inimestel esinevate nakkushaiguste registreerimise süsteemis ja võimekuses viia läbi epidemioloogilisi uuringuid nakkusallika selgitamiseks.

Uuringute tulemused näitavad, et ligikaudu 70% USA-s ja 50–60% Euroopas esinenud piima ja piimatoodetega seotud haiguspuhangutest on põhjustatud just kuumtöötlemata toodetest saadud nakkustest. Lisaks on leitud, et üleüldiselt on keskmiselt 1–6% kogu maailmas esinenud bakteriaalsetest haiguspuhangutest esile kutsutud just saastunud toorpiima või sellest valmistatud toodete tarbimisest.

Uuring osutab, et võrreldes mitme teise riigiga on Eestis rakendatav toorpiimaproovide kogumise skeem haigustekitajate avastamise mõttes oluliselt väiksema tundlikkusega. Muu hulgas ei kata Eestis tehtavad uuringud siin suhteliselt laialt levinud haigustekitajaid nagu EHEC (verist kõhulahtisust tekitav kolibakter) ja salmonella. Ka ei uurita toorpiima otsemüügiks vajaliku veterinaartõendi väljastamisel zoonootiliste haigustekitajate esinemist veistel.

Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professori Arvo Viltropi sõnul on toorpiima otseturustamise nõuded praegu natukene lõdvad ja neid tuleks karmistada. “Põhiküsimus on selles, et uuritakse ainult piima, aga mitte loomi, kes seda piima annavad,” märkis Viltrop. “Piima uuritakse kaks korda kuus ja see, kui sellel konkreetsel ajahetkel piimas haigusetekitajat ei ole, ei tähenda, et järgmisel ajahetkel teda sinna sattuda ei või. Kui loomad on nakatunud, siis võib see iga kell juhtuda, sest bakterite sattumist piima sisse ei ole praktiliselt võimalik vältida,” lisas ta.

Jaan Kiideri hinnangul on kõnealune Eesti maaülikooli uuring väga ühekülgne. “Võeti ainult ühekordsed proovid, kuid teha ühest proovist mingi järeldus, see on tegelikult absurdne,” lausus piimatootja. “Eluaeg on inimesed toorpiima joonud ja pole mingit probleemi olnud,” lisas ta.

Uuringu esitlusel käinud Jaan Kiideri sõnul hakkas talle silma, et uuringu läbi viinud maaülikooli teadlaste suhtumine toorpiima oli väga negatiivne. “Nad tegelikult lootsid rohkem leida ja olid natukene pettunud, et ei olnudki nii hull see piim,” tõdes Kiider. “Tundub, et see oli natuke nagu tellimustöö suurte piimatööstuste poolt.”

Piret Kalmuse sõnul on Eesti maaülikooli teadlasi varemgi Eesti piimaliidu tellimuse täitmises süüdistatud, kuid nii see kindlasti ei ole.

Sel aastal alustatakse uuringu teise etapiga, milles jätkatakse andmete kogumist teadusliku riskihinnangu koostamiseks ja soovituste väljatöötamiseks otseturustatava toorpiima kohta Eestis nii tootjaile kui tarbijaile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 921 korda, sh täna 1)