Orissaare muusikakool taas gümnaasiumi katuse alla?* (3)

Aasta lõpp on käes ja kuigi muusikakoolis käib ajaarvamine rohkem õppe- kui kalendriaasta järgi, on see ikkagi vahepunkt, kus vaadata, kuidas jooksev õppeaasta on käima läinud ja mida toob kaasa järgmine eelarveaasta.

Kui muusikakooli edukuse näitajaks võtta õpilaste arv, siis on Orissaare muusikakool hetkel väga edukas. Erinevate õppevormide õpilasi on praegu kokku 71. Viimaste aastate õpilaste arv: 2011. a sügisel 46, 2012. a sügisel 68, 2013. a sügisel 71.

Kasv on olnud suur ja kiire tänu sellele, et muusikakool on teinud oma piirkonnas palju tööd pillide tutvustamiseks ja osalenud aktiivselt üritustel, kus on potentsiaalseid uusi õpilasi.

Kas lagi on käes?

Õpilaste arv võiks kasvada veelgi, kuid arengul on n-ö lagi käes. Praeguste õpetajate soovitud koormused on täis ja neile õpetajatele, kes sooviksidki rohkem tööd teha, ei saa üle täiskoormuse pakkuda. Sel sügisel, õppeaasta alguses ei toimunud muusikakoolis vastuvõttu, sest õpetajatel pole enam vabu tunde pakkuda. Õpilasi oleks veelgi, aga õpetajaid ei jätku.

Siit võiks edasi arutada, et kui praegused õpetajad rohkem tunde anda ei soovi või ei saa, siis võiks ju rohkem õpetajaid tööle võtta. Tundub siiski, et piirkonna omavalitsused ei ole valmis muusikakooli nii palju raha panema.

Seda ei saa omavalitsustele väga pahaks panna, sest ükski omavalitsus ei igatse ju endale juurde suuremaid jooksvaid kulusid. Neli aastat tagasi koostatud arengukavas on sõnastatud muusikakooli neli suuremat probleemi: vähe õpilasi, vanad pillid, väikesed palgad ja puuduvad oma ruumid. Õpilasi on nüüd piisavalt ja tuleks veelgi juurde. Praegu on nii, et vabu kohti tekib muusikakoolis siis, kui keegi õpingud lõpetab või pooleli jätab.
Jõudumööda on erinevate projektide abiga uuendatud ka pille ja klasside varustust. Isegi esimese klassi õpilased on saanud uusi ja kvaliteetseid pille.

Õpetajate palkade suurendamise jaoks mul hetkel ideid ei ole, peale pangaröövi. Leian, et kõrgharidusega erialaspetsialisti jaoks, keda mõnel erialal on kogu Saaremaa kohta üldse üks või kaks, on täiskoormusega töö eest pangakontole laekuv 440 eurot naljanumber. See on praegu Orissaare muusikakoolis täiskoormusega töötava õpetaja netopalk. Ühel hetkel peab muusikakoole toetama hakkama riik, sest maakohtade väikesed omavalitsused ei saa sellega ise hakkama ja kogenud kõrgharidusega spetsialistid hakkavad maakohtadest “jalgadega hääletama”. Uusi sama häid tegijaid selle raha eest siia enam ei leia. Kui üldse kedagi leiab.

Kaheksa klassi kolmes majas

Muusikakool kasutab täna kaheksat klassi, aga need asuvad kolmes hoones. Kolm neist muusikakooli oma majas Orissaares Kaluri tänaval, neli klassiruumi Orissaare lasteaias ja üks Orissaare gümnaasiumi hosteli keldris merendusklassis, mis muidu seisaks kasutamata. Kui kool ja lasteaed tahavad neid ruume ise kasutama hakata, on muusikakool kohe suures kriisis. Samuti toob klasside hajutatus erinevate hoonete vahel kaasa selle, et erinevad erialad ei saa sama tehnikat jagada, ent samas pole majanduslikult mõistlik soetada kogu tehnikat igasse majja.

Orissaare gümnaasiumis on aga õpilaste arv kunagisega võrreldes kahanenud enam kui poole võrra. Kui koostöös kooliga “ajusid rünnata”, siis usun, et on võimalik leida selline lahendus, et muusikakool mahuks gümnaasiumi katuse alla. Kunagi muusikakool seal ju alustaski.

Mis on selle idee plussid?

• Selle kolimisega seoses ei tõuse omavalitsuse jaoks ruumide jooksvad kulud. Samad klassiruumid on ka praegu soojad ja elektriga varustatud.
• Aktiivsetel õpilastel oleks kergem päevaplaani teha. Paljud muusikakooli õpilased käivad spordihoones trennides või koolis muudes ringides ning ei peaks siis trennist higisena edasi muusikakooli jooksma.
• Kui liikumine ühest asutusest teise ei võta palju aega, oleks võimalik koostada kooli ja spordihoone ühine tunniplaan.
• Lisaväärtus Orissaare gümnaasiumi mainele. OG saab oma ruumes tegutsevat muusikakooli – selle bände, orkestreid, soliste – reklaamida kui oma huvihariduse tugevat külge.
• Kergem oleks korraldada gümnaasiumiga ühiseid projekte, sest tehnika ja inimesed oleksid ühes hoones koos.
• Teistest valdadest käivad muusikakooli lapsed harjuksid OG hoones käima ja eelistaksid edasiõppimisel ehk seda kooli.
• Tehnika sünergia: ei pea tehnikat erinevates majades dubleerima; helivõimendust on võimalik kasutada erinevatel erialadel ja ka gümnaasiumi üritustel.
• Inimeste sünergia: muusikakooli õpetajatel oleks kergem koostööprojekte teha, kui klassid asuksid samas majas. Muusikakooli ja gümnaasiumi õpetajate parem koostöö. Osa muusikakooli õpetajaid ja OG õpetajaid on ühed ja samad inimesed ning neil oleks siis kergem oma tunde planeerida.
• Üksteisele mõnusalt lähedal asuvast koolist, uuest noortekeskusest, spordihoonest ja muusikakoolist tekiks Orissaare noortelinnak, mis pakuks noortele palju võimalusi huvialadega tegeleda.

Mis on selle idee miinused? Kindlasti kaasneks selle sammuga ebamugavusi gümnaasiumi jaoks. Kool peab tegema muudatusi klasside kasutamise osas ja harjuma uute naabritega.
Oleme oma ideed tutvustanud kooli direktorile, vallavanemale ning volikogu haridus-, spordi- ja kultuurikomisjoni esimehele. Kolimine vajab hoolikat planeerimist ja idee tutvustamine on esimene reaalne samm.

*Arvamusartikkel ilmus 18. detsembri Orissaare Teatajas


KOMMENTAAR

Vello Runthal
Orissaare vallavanem:

Olen kindlasti seda meelt, et kui kool on ühes majas koos, mitte mitme maja peale laiali, on sel koolil palju lihtsam areneda. Lapsed ja õpetajad ei pea ühest kohast teise jooksma ning kooli direktor saab kooli paremini funktsioneerima panna. Muidugi, Orissaare muusikakool, kui kontserte vaadata, funktsioneerib ka täna väga hästi.
Ideed kolida muusikakool gümnaasiumihoonesse tasub kindlasti kaaluda, ent praegu veel tuleviku kohta midagi kindlat öelda ei saa. Ruumide kasutuse teemat – näiteks seda, kuhu paigutada muusikakool, ja kui sellele uus asukoht leitakse, mis siis vabanenud ruumidest saab – on kavas arutada jaanuari alguses kohtumisel valla allasutuste juhtidega.

Edasine sõltub eelkõige rahast. Esmatähtis on ju Orissaare koolimaja remont ja selleks raha saamine. Kas seal tegutsevad gümnaasium ja muusikakool koos, ei olegi primaarne.
Kõige tähtsam on, et maja korda saaks, ja küll me sellele siis rakenduse leiame. Muusikakooli sinna viimine on üks variant, aga selle sammuga kaasneksid kulud ruumide helikindlaks tegemiseks.

Marjana Prii
Orissaare gümnaasiumi direktor:

Kaalumist väärt on idee tuua muusikakool gümnaasiumi katuse alla kindlasti. Selle kaalumisega läheb aga pisut aega, kuna tegemist on alles nii värske ideega.
Koolimajas ruumi oleks, aga praegu on meil kõik kabinetid kasutuses ja nõuetega vastavusse viidud. Kui muusikakool meie majja tuua, tuleb ruumide kasutamise koormus ja korraldus põhjalikult üle vaadata, et õppetöö kahjustada ei saaks. See samm tähendaks kabinettide kokkukolimist mingis osas, samuti peab vaatama, et muusikakool ei segaks pillimänguhelidega koolitööd.

See samm nõuaks pikka eeltööd ja planeerimist, aga on mõeldav. Kaugesse tulevikku seda mõtlemist lükata ei saa, kuna OG hoonele tehakse kapitaalremondi projekti. Seega peame teemaga tegelema hakkama uue aasta alguses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 494 korda, sh täna 1)