Jõulud lossis viivad külalise talutuppa ja mõisa

Jõulud lossis viivad külalise talutuppa ja mõisa

PÕHUS HULLAMAS: Vasakul seina ääres ees Martin Vesberg, Kert Tartes ja Enno Raun. Esiplaanil Margo Väin, Carl-Juhan Meri, Getriin Ots ja Katariina Aulik. Foto: Sander Ilvest

Mida kujutab endast juuretis, mis on leival ühist orikaga ja kes tervitavad tulijaid sõnadega “Guten Tag!” saavad teada need, kes seavad jõuluajal sammud Kuressaare linnusesse, vaatama osalusetendust “Jõulud lossis”.

Kolmapäev Kuressaare lossis. Kella poole kaheteistkümneni on veel aega ning käimas on viimased ettevalmistused kohe-kohe algavaks “jalutuskäiguks”. Lavastaja Franka Vakkum jagab näitlejatele Inge Raiele, Elle Lestale ja Enno Raunale veel mõned juhtnöörid ning siis nad tulevadki – selletalvise esimese etenduse publik, Saaremaa ühisgümnaasiumi 4.a klassi poisid-tüdrukud.

Lossi sisehoovi kogunenud lapsed teavad, et jõuluaeg algab toomapäevaga ega hoia oma teadmisi vaka all – koolis räägitust-loetust on kõik värskelt meeles.

Tahma-Toomas jäetakse täna müüritud rüütli kambri ukse taha. “Laisk mees, pole mitu aastat oma tolmusest toast väljas käinud,” põhjendab Franka.

Fuajees mekitakse kalja (“Nii hea!” kostab kiitust, ent mõnigi laps kirtsutab ka nina), räägitakse regilaulust, uuritakse laste teadmisi regilaulu kohta ning seotakse külalised suure elevuse saatel sõlme – ikka selleks, et Mustjala rongis talutuppa liikuda.

Ja millest seal kaetud laua juures ikka muust rääkida kui toidust – õigemini sellest, mida taluinimesed vanasti sõid ja kuidas söögipoolis valmis. Kuidas maitses naeris, mismoodi tehti tanguvorsti ning miks ei tohtinud eelmisest leivateost jäänud “leivapoega” minema visata.

“Kuulge, te teate kõike nii hästi!” kiidab Franka poisse-tüdrukuid.

Toidujutud räägitud, oad-õunad ja kali maitstud, on aeg tutvust teha nurgas laiutava põhuhunnikuga. Külalised haaravad võimalusest põhus mütata kohe kinni – naeru ja kilkeid saab terve talutuba täis. Et siis ette võtta rebase püüdmine ja vaadata, millisest rebasest – ehk läbi silmuse jooksvast lapsest – saab krae, milline pääseb aga terve nahaga.

Ennustatud, jõulusokku ja karu mängitud, on aeg end külla sättida – kaemaks, mismoodi mõisas pühi peeti. Kapiitlisaali ukse avavad mõisahärra ja -proua isiklikult.

“Guten Tag!” tervitab mõisahärra Raul Salumäe tulijaid sulaselges saksa keeles. Külalised ei pea mõisa uhkesti ehitud kuuske siiski ukse tagant piiluma – pererahvas palub saabujad lahkesti edasi. Tõepoolest – pühad uhkes ja peenes mõisas on sootuks midagi muud kui talurahva elamises.

Seda aga, milline hästi maitsev ja lõhnav üllatus ootab osalejaid pärast jalutuskäiku, saavad uudishimulikud teada siis, kui ise kohale tulevad. Etendused kestavad lossis 5. jaanuarini.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 538 korda, sh täna 1)