Eerika ja Lembit Uustulndi kodu endise Kuuse talu maadel

Eerika ja Lembit Uustulndi kodu endise Kuuse talu maadel

Foto: erakogu

Iga asi siin elus, ka esmapilgul kõige halvem, on lõppkokkuvõttes millekski hea. Ka see, et omaaegse linnalähedase Kuuse talu maadel on praegu Kuuse tänav ja just siin on kirjanikust kaptenihärra (või siis hoopis vastupidi) Lembit Uustulndi ja tema kena kaasa Eerika kaunis kodu. See on ühe viletsa alguse hea lõpp ja kõik ikka tänu sellele, et noor meremees Lembit õigel ajal ei taibanud olulistele inimestele meelehead pakkuda ja korterite eraldamise ajal hoopis merel viibis. Nii ta pealinna korterist ilma jäigi. Aga siis juhtus nii, et just siinmail ootas oma õigeid peremehi kaks kena krunti. “Oleme Eerikaga juhtunut tihti meenutanud ja arvanud, et meil on roppu moodi vedanud, et kõik niimoodi lõppes,” muigab Lembit.

“Kodumaja Kuuse umbtänaval on meie endi tehtud, omavahel vaieldud, üles joonistatud ja suuresti ka oma kätega ehitatud. Võtsime isa Kivi tänava maja projekti ette, mis ei meeldinud, viskasime välja, tõstsime ringi,” meenutab peremees seda alguste algust. “Elasime isa juures kaheksa aastat, mille käigus nägime ära, mida peaks oma maja juures teisiti tegema,” täiendab perenaine. Mõlemad on ühel meelel selles, et kui peaks tänasel päeval maja ehitamisega otsast alustama, ei oskakski midagi oluliselt muuta. Või kui, siis teeks tolle uue meeter-paar laiema, et elamisse veelgi avarust juurde saada.

1984 valminud maja on hästi vastu pidanud. Ometi on tuleval aastal väikest juubelit tähistava hoone kallal ette võetud nii ümber- kui ka juurdeehitamist, soojustamist ja muud. See on nagu inimesegagi, mida vanemaks jääb, seda enam hoolt vajab.

“Selle maja elus on olnud kolm revolutsioonilist momenti,” räägib Eerika. “Esimene on seotud küttesüsteemiga. Alul kütsime kivisöega, mis oli tüütu, vastikult tahmane ja must ning töömahukas protsess. Lembit merel, mina tulin töölt – maja oli külm. Kui ükskord majja sooja sisse sain, tuli juba uneaeg kätte. 1999. aasta suvel, kui sündis esimene lapselaps Mats (Kõik olulisemad daatumid selle maja juures saab meelde tuletatud ja paika pandud lastelaste sünniaastate järgi! – T. K.), toimus revolutsioon ka küttesüsteemis – vahetasime kivisöe vedelkütte vastu. Praegu hoiab ruumides elamiskõlblikku temperatuuri õhk-vesisoojuspump.

Järgmine suurem töö oli köögi ümberehitus, mis leidis aset viis aastat tagasi, kui Luisa sündis. Köök oli nimelt ebapraktiline,” meenutab Eerika. Suure remondi tulemusena taandus üks sein meetri võrra kaugemale, tekkis koht suurele söögilauale, nurka paigutati kamin ja vana puupliit asendati uue köögitehnikaga. Perenaine on rahul. “Mina puupliidist puudust ei tunne, lihtsalt ruumi on vähe, pealegi annab köögikamin ilusa võimaluse külmal talveõhtul tuld nautida.”

Loe edasi OmaKodu talvenumbrist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 282 korda, sh täna 1)