Kas tõesti hundivaenamine? (6)

Kas tõesti hundivaenamine

Kaido Eigo lambad 7 kilomeetri pikkusel retkel Paatsa hoiualalt Küdema talvelauta. Foto: Taavi Eigo

Looduskaitsja parim partner on terve talupojamõistus.

Selline oli kolm aastat tagasi Eesti Looduses Tõnu Talviga tehtud loo pealkiri. Artiklis arutleb ta tõesti terve talupojamõistusega: veidi enam kui kümmekond aastat tagasi leiti üks kobras Koigi järve lähedusest. Nüüd on koprad paljunenud ja jõudnud juba peaaegu kõikjale Saaremaale. Selliste pärismaiste, looduslikult levivate, kuid inimese elu oluliselt mõjutavate liikide puhul peaks samuti õigel ajal ja kiiresti selgusele jõudma, kas tahame Saaremaal elada koos kopraga või mitte. Hilisem kopranuhtluse üle kurtmine on hiljaks jäänud ja kopraga võitlemine märksa kulukam ja vaevanõudvam.

Paraku hundi puhul Tõnuga sellist arutelu toimuda ei saa. Kuigi Euroopas on kobras sama suure kaitse all kui huntki.

Nädalataguses kommentaariumis heideti mulle ette: “Aeg oleks hakata Kaido Eigol mõistma, et pärandkoosluste hooldamine ja huntide kaitsmine on ühe ja sama keskkonnapoliitika osad, mille eesmärk on tagada liikide paljusus. Ei saa nii, et lammaste ja veiste pidamise eest andke raha, aga hundil võtke pea maha.”

Ma vastasin sellele kommentaarile: “Ka keskkonnapoliitikas tuleb teha valikuid ja kompromisse. Kas soovime hooldatud liigirohkeid loopealseid ning teisi liigirohkeid väärtuslikke alasid ja hooldajatena lambakasvatajaid ning teisi karjakasvatajaid. Või seate eelistusse hundid, kelle vajalikkust püütakse juba kolmandat aastat saarlastele selgeks teha.

Siis kaovad esimeses järjekorras lambad ja selle järel ka lambakasvatajad ning neile aladele saab probleemideta hunte sigitada!

Hundi asurkonna taastamine ei ole keeruline ega pikaajaline protsess ja materjali selleks on idas tohutult. Asurkonna ohjeldamine on riigile rahaliselt kulukas. Karjakasvatajatele stressi tekitav ja samuti rahaliselt kulukas.

Konkreetsust ei ole!!!

Poollooduslike koosluste hooldamine ei nõua ainult rahalist tuge, vaid ka valikuid. Raha matmine hundirünnete ebaefektiivsetesse ennetusmeetmetesse looduslikel aladel ei taga nende alade majandamise jätkumist!
PLK-alade majandamisest välja jäämine võib olla pöördumatu protsess, mida seda põhjustava faktori, hundi puhul ei saa väita!”

Viimane arvamus Kaja Lotmanilt: “Huntide arvukus tuleks Saaremaal hoida minimaalne, et tagada poollooduslike koosluste hooldamine ja karjakasvatus.”

Mina mõistan seda nii, et Saaremaa püütakse hoida hundivaba ja siia eksinud kütitakse. Huntidel on lindprii staatus, nagu pakkus välja jahimeeste esindaja Ilmo Torn.

Tõnu Talvi mõistab arvamust omamoodi: üks sigiv hundiperekond – igale karjakasvatajale karjavalvekoerad ja tõhusad hunditõrjetarad.

Kehtiv suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava näeb ette loomapidajate motiveerimist loomade tekitatud kahjustuste ennetamisel. Kavas on välja toodud, et suurkiskjate tekitatud kahjude ja nende ennetamise kulude riigipoolne kompenseerimine jätkub. Loomapidajaid kutsutakse üles aktiivsemalt tegelema kahjustuste ennetamisega.

Püüaks numbrites arvestada, kui suureks võib kujuneda Saaremaal asuvatel poollooduslikel kooslustel hundieksperimendi hind. Arvestusega, et selleks on üks sigiv pesakond, nagu viimasel kolmel aastal on toimunud. Tõnu Talvi mõistes on murtud lambad ja kitsed tühine protsent, aga hundiründeohus on kogu Saaremaa karjakasvatus, nii karjatatavad veised kui ka hobused.

Poollooduslike karjatatavate alade pind on Saaremaal 6700 hektarit. 10 ha suuruse karjakopli hunditõrjeline tarastamine maksab ca 5000 eurot. 670 x 5000 = 3,35 miljonit eurot.

Poollooduslike koosluste hooldajaid on Saaremaal 200. Karjavalvekoera kutsikas maksab 1000 eurot. Kaheaastane tööks valmis koer juba vähemalt 3000 eurot, ühte karja on vaja vähemalt kahte koera! Seega on vaja vähemalt 400 koera. 400 x 3000 = 1,2 miljonit eurot.

Kokku 4,55 miljonit eurot!

Ma ei hakka spekuleerima, millise numbriga tuleb korrutada 4,55 miljonit, et saada Saaremaa hundiasurkonna tegelik hind, sest hunditõrjet vajavad Saaremaal ju kõik karjatatavad loomad ja mul ei ole piisavalt andmeid muus osas.

Lisama peaks veel väikese protsendi, kuna uute uuringute kohaselt võib osa pealesunnitud karjavalvureid asuma võidu huntidega ka oma hoolealuseid murdma!

Lõpetaks jõulukuul selle artikli värsiridadega:
Siin on meie “hundi-eri”:
huntidesse investeeri!
Ära kahtle: misse, kesse –
investeeri huntidesse!
Ära küsi: kesse, kusse –
hundilooma kasvatusse!
Ära mõtle – investeeri!
Järjeloo jätaks järgmisse aastasse.

Kaido Eigo
lambakasvataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 993 korda, sh täna 1)