Jõulud lossis viivad tagasi mõisaaega

Seda, kuidas vanasti mõisas jõule peeti ja mida kujutas endast rätsepaeksam, saab oma silmaga kaeda ja ise järele proovida juba tuleval nädalal algavail osalusetendustel “Jõulud lossis”.

“Läheme ajaloo rada mööda edasi ja laiendame teemat,” ütles Frantšeska Vakkum ehk Franka, kes lavastas pühadeteemalised “jalutuskäigud” ka eelmisel talvel, kui lossis tutvustati talurahvakombeid.

“Seda ei pea pelgama, et kui eelmine talv sai käidud, siis nüüd pole enam mõtet tulla,” lausus Vakkum. “Ajalugu me ümber kirjutanud ei ole, aga lähenemine on teistsugune.”

Seekord saavad osalusetendusele tulnud piiluda, mis toimub jõuluajal, kui kuusk on ehitud, mõisatoas ning ehk ka sinna sisse astuda. Vanade eestlaste kombeid seekordsest etendusest päris välja jäetud siiski ei ole – näiteks on külalistel võimalus regilaulu laulda.

“Asja võlu on see, et iga etendus on isemoodi,” kinnitas Angela Nairis, ettevõtmise peaorganisaator SA-st Saaremaa Turism.

Lossi saabujaid ootab ees väike jõululaat, kust nii etenduse publik kui teisedki linnuse külastajad saavad osta käsitööesemeid.

Angela Nairise ja Franka Vakkumi sõnul on nende suur unistus see, et osalusetenduste tegevus toimuks kogu linnuses – nii lossis kui ka õues.

“Sinnapoole me järk-järgult liigume,” märkis Nairis. “Võimalused on linnuses ju piiritud,” arvas Vakkum. “Loodame, et iga aastaga tuleb neid inimesi juurde, kes soovivad oma panust anda. Need, kel on kripeldus hinges, et vahva oleks kaasa lüüa ja aidata, on teretulnud.”

Meeskond, kes seekord etendusi läbi viib, koosneb peamiselt vabatahtlikest ja muuseumi töötajatest.

Angela Nairis ja Franka Vakkum hindavad koostööd Saaremaa muuseumi rahvaga kõrgelt, kiites nende aktiivsust ja abivalmidust.

SA Saaremaa Turism ja Saaremaa muuseumi ühisettevõtmist toetavad Kultuurkapital, Kuressaare linnavalitsus ja Kuressaare Raegalerii.

Esimene jõuluetendus lossis on tuleval kolmapäeval, viimane toimub jaanuaris, osa neist on ainult ettetellimisel. Toimumisaegade kohta leiab täpsemat infot Saaremaa muuseumi kodulehelt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 354 korda, sh täna 1)