Ajakaja: Võitlus tähelepanu eest (1)

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem tähelepanuühiskonnast. See termin tuleneb otseselt majandusest, kus seda kasutatakse, kirjeldamaks nüüdisaegset kohati juba küllastunud tarbimisühiskonda.

Kõige värvikamalt ja kogu oma paradoksaalsuses tungib see tähelepanuühiskond meile õue ja tuppa jõulude ajal. Lausa füüsiliselt. Kampaaniad ja müüginipid on jõuluaegse värvikireva tingeltangeli, päkapikkude, põtrade, karude ja muude karvaste toetusel hoogsalt meie pilku, mõtet ja ka rahakoti sisu püüdmas.

Tarbimise hoogustumine saab eriti pöörased tuurid just nüüd. Paljud kaupmehed, kelle käive sel ajal kiiresti kõrgustesse krutib, on end advendi ajaks sisuliselt kapseldanud – näiteks pole võimalik rääkida sõbraga, kes töötab aiapoes või mõnes kaubakeskuses. Sama on kuusemüüjatega. Kenad inimesed kõik, aga jõuluajal maailmast täiesti irdunud, keskendumaks võimalike ja võimatute klientide tähelepanu püüdmisele. Et võtta sellest võimalusest maksimum, rahaliselt. Need aga, kelle pärast see võrgutustegevus käib, peavad selle kõigega hakkama saama.

Teadlased on uurinud, et päevas peame me suutma taluda reklaame ja kommertssõnumeid oma ümber hulgas, mis kirja panduna on arvud kolme nulliga ja enamgi. Pole vist raske ette kujutada seda massi ja mahtu ja virvarri, mis meie meeli ja mõtteid regulaarselt pommitavad. Rääkimata siis palju kordi intensiivsemaks muutumisest jõulude ajal.

Võib-olla oleme kiige üle võlli keeranud selle kommertsiaalsusega? Ka seda mõtet on viimasel ajal palju kuulda. Aga samas on paljudes riikides sisetarbimise soodustamist majanduse kehvadel aegadel peetud üheks lahenduseks. Ja kuidas sa seda tarbimist ikka muudmoodi soodustad, kui paned aga jälle mõne kampaania käima ja püüad võrguga kliente nagu kalu merest…

Jah, ega meil olegi midagi muud teha, kui alla anda ja leppida sellega, et oleme sündinud ses tähelepanust sõltuvas ühiskonnas, et meie tähelepanu püütakse ja mis seal salata, et vahel pürgime ka ise tähelepanu püüdjateks.
Kaubanduskeskuste parklad on igatahes juba mitu nädalat ülerahvastatud, poodides on täies ilus kõik see ilus ja inetu, mida meie tähelepanu püüdmiseks on välja riputatud.

Ja eks ole tegelikult siiski igaühe isiklik asi, kuivõrd me ennast võrgutada laseme ja kui targalt tarbime. Üks ei välista teist, ainult mõistust ja ratsionaalset meelt on vahel vaja, et tarku otsuseid teha ja mitte lasta end liigselt pimestada ega kaasa kiskuda. Seda enam, kui teame, et mäng käib tähelepanu peale. Ainult me ise saame otsustada, kellele ja millele me oma tähelepanu kingime ja mida väärtustame.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 89 korda, sh täna 1)