Täna pühitsetakse Kuressaare Laurentiuse kiriku Saueri orel

Täna pühitsetakse Kuressaare Laurentiuse kiriku Saueri orel

VIIMANE LIHV: Orelimeister Hardo Kriisa proovib ise kõik klahvid läbi, et avakontserdil üllatusi ei tuleks. Foto: Sander Ilvest

EELK peapiiskop Andres Põder pühitseb täna õhtul kell kuus Kuressaare Laurentiuse kiriku Saueri oreli, mille renoveerimine kestis Kriisa orelitöökojas seitse aastat.

Pärast pühitsemistalitust tuleb ettekandele Jaanus Torrimi suurvorm “Te Deum”, mille helilooja andis kogudusele üle juba 2012. aastal.

2000. aastate alguseks oli 1881. aasta sügisel valminud oreli tervis puukoikahjustuste tagajärjel sedavõrd halvenenud, et koguduse toonase organisti Jaanus Torrimi sõnul oli sellel mängimine tõeline katsumus. Oreli taastamine algas 1996. aasta detsembris EELK Kuressaare Laurentiuse kiriku oreli taastamise sihtasutuse Sauer loomisega.

“Oreli taastamisse on tänaseks panustanud Eesti riik, Kuressaare linnavalitsus, sõpruskogudus ja loomulikult paljud üksikisikud,” ütles koguduse õpetaja Anti Toplaan. “Nüüd võime rõõmustada pika teekonna lõppemise üle, mis avab Kuressaare linnas uue võimaluse võõrustada oreliga seotud kontserte ja festivale,” rõõmustas õpetaja. Tema sõnul on uusi võimalusi pakkuva instrumendi valmimist pikisilmi oodanud ka Kuressaare muusikakooli orelieriala õpilased.

Suurteose autor Jaanus Torrim hindas orelit ühe sõnaga: “Kena.” Orel sobib igati tema kirjutatud muusika esitamiseks. “Alati võib midagi juurde panna ning ilusamaks ja suuremaks teha. Sellega saame me ilusti hakkama,” jäi ta Kriisa tööga rahule.

Oreli ümberehitamist juhatanud Hardo Kriisa kinnitusel oli Kuressaare orel väga halvas seisus. Välja vahetati kogu sisu. “Ainult metallviled jäid vanad,” mainis ta. Seda, kas uued puuviled kõlavad vanadest paremini, ta öelda ei osanud, sest remondi alguses orel enam häält ei teinud.

Oreli raam jäi vanaks. Küll aga tehti uus oreli mängupult. Viled on männist ja kuusest, kusjuures suurte vilede puit toodi Saksamaalt, sest Eestist polnud nii kvaliteetset puud leida.

Meister annab orelile 10–15-aastase garantii. Seda juhul, kui igal aastal tehakse sellele kerge hooldus. “Umbes kümne aasta pärast tuleb liikuvad osad ilmselt välja vahetada,” arvas Kriisa.

Samas võib tema sõnul sadadest detailidest koosneva oreli juures ootamatusi ette tulla igal hetkel. “Puru läheb klapi vahele ja ongi pahandus käes,” märkis meister. Nii juhtus näiteks Estonia kontserdisaalis, kus kaks aastat pärast remonti sattus proovi ajal puidulaast oreli ventiili ette.

Aastaid oreleid hooldanud mehe hinnangul on Eesti orelid üldiselt kehvas seisus. “Kuid viletsas olukorras on ka kirikuhooned ise,” lisas Hardo Kriisa. Kirikus sees on samasugused ilmastikutingimused, mis on õues, selgitas ta. Ja mitte alati ei ole põhjuseks rahapuudus. Ta teab kirikut, kus aknaruut on klaasimata juba kümme aastat.

Kuigi tegemist on perefirmaga ja ka Kuressaares aitas teda poeg Hollan, on orelimeister Kriisa oma firma tuleviku suhtes pessimistlik. “Uued orelid tellitakse Saksamaalt,” tõi ta näiteks Viimsi kiriku. Nende firma saab enamiku tellimusi aga Soomest. Kriisa leiab, et orelimuusika pole Eestis lihtsalt popp. “Meil Rakveres esines maailmatasemel Ines Maidre,” rääkis ta. “Siis oli kirikus viis inimest. Kui akordioni saatel esitati aga Raimond Valgre laule, oli kirik rahvast täis.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 396 korda, sh täna 1)