Hundivaenaja Kaido Eigo lambaid võisid murda tema oma koerad (32)

Hundivaenaja Kaido Eigo lambaid võisid murda tema oma koerad

SAATUSE NÖÖK: Tuntumaid hundivaenajaid Kaido Eigo seisab silmitsi kahtlusega, et vähemalt osa tema lambaid võisid murda tema enda koerad. Foto: arhiiv

Tartu ülikooli molekulaargeneetikute DNA-analüüsi alusel tehtud uuring tuvastas, et hundivaba Saaremaa ühe eestkõneleja Kaido Eigo lambad võisid vähemalt kolmel korral langeda mitte huntide, vaid hoopis koerte ohvriks.

Kokku võeti Saaremaalt 22 proovi, millest koera suhtes andis positiivse tulemuse kolm 2012. aasta septembris Mustjala vallas Paatsa külas murtud lammastelt võetud proovi.

Kokku võeti Paatsa külas lambakasvataja Kaido Eigole kuuluvast karjast geneetiliseks analüüsiks neli proovi, millest vaid ühe puhul näitas analüüs hundi tegutsemist. Analüüsiks kasutati murdmiskohal keskkonnaameti kiskjakahjude ekspertide poolt kogutud villaproove, millel leidus kiskja sülge. Saaremaal toimunud ülejäänud 18 murdmisjuhu analüüsi tulemused viitasid kõik hundile.

Uuringust selgub, et Eestis aastatel 2008–2012 kogutud 56 proovist olid tõenäoliselt 46 juhul (82%) murdjaks hundid ja 10 juhul (18%) koerad. Koerad on lambaid murdnud Võrumaal neljal uuritud juhul, Saaremaal kolmel juhul, Rapla-, Valga- ja Põlvamaal ühel juhul. Lammaste murdmise ajaline jaotus viitab, et hundid murravad enam augustist oktoobrini, koerte sooritatud murdmisjuhud on aasta peale ühtlasemalt jagunenud.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul võib nüüd kõige kaasaegsemaid uurimismeetodeid kasutades saadud andmetele tuginedes väita, et ligi 1/5 juhtudest on lammaste murdmises süüdi koerad ja kõiki lammaste murdmisi ei saa huntide kaela ajada. Järelevalveta vabalt ringi liikuvad koerad on lammastele selge oht, mistõttu omanike järelevalve koerte üle peaks tunduvalt tõhusam olema. “Paljudel koeraomanikel ei ole arvatavasti aimugi, et nende lemmik võib vahel ka lambaid murda,” ütles Talvi.

Karjavalvekoerad kahtluse all

Et Kaido Eigo kasutab huntide eemalepeletamiseks karjavalvekoeri, siis ei saa välistada, et tapatöö panid toime karjavalvurid ise. “Võimalik on ja mul on endalgi olnud selline kahtlus,” lausus Kaido Eigo, kelle sõnul on aga koerte asjatundjad sellised kahtlused ümber lükanud.

Eesti parim karjavalvekoerte ekspert Teet Otstavel uuris mullu Eigo enda kahtluse tõttu koerte käitumist kolmel päeval ja kahel ööl telemeetriliselt, GPS-ide abil ja tegi järelduse, et koerad murdmistes süüdi ei ole.

Kaido Eigo arvas teadvat ka põhjust, miks koerte DNA võis uuringu käigus võetud proovidesse sattuda. “Koos ekspert Roland Rüütliga mullu viimast murdmist akteerides nägime mõlemad, kuidas üks koertest käis enne proovi võtmist värsket verd lakkumas,” ütles Eigo. “Juhtisin sellele ka Rüütli tähelepanu, kuid tema koostatud aktis see ei kajastunud,” lisas ta.

Lambakasvataja rääkis, et möödunud talve veetsid koerad koos lammastega ca 700 ruutmeetri suurusel jalutusalal ja laudas ning täiskasvanud lammastega ei toimunud ühtegi intsidenti.

Samas tunnistas Kaido Eigo, et kevadel, kui sündinud talled muutusid ülemeelikuks, leiti laudast arvatavalt surnuks räsitud paari nädala vanuseid tallekesi. Teet Otstavelilt saadud juhtnööre jälgides karistati koeri ja eraldati nad eri lautadesse, kuid surnud tallesid leidis peremees endiselt. Siis saadeti koerad koos talled kaotanud vanade lammastega karjamaale, kus uusi ohvreid ei lisandunud. Suure karjaga said koerad kokku pärast tallede võõrutamist ja eraldamist.

Kaido Eigo märkis, et kui sel aastal toimus esimene murdmine, langes algne kahtlus samuti koertele. “Kui nädal hiljem meie lammaste murdmispaigast kahe kilomeetri kaugusel aga hunt lasti, oli mul oma sisemuses koerte ees häbi,” lausus lambapidaja. Siiski ei lähe karjavalvekoerte sobitamine noorte lammastega valutult. Sügisel ette võetud katse sobitada koeri pooleaastaste talledega lõppes Eigo sõnul kahe talle hädatapuga.

Lambapidaja vajab koolitust

Karjavalvekoerte ekspert Teet Otstavel ütles, et kuna Eestis karjavalvekoerte kasutamise traditsioon puudub, siis tuleb paljugi õppida vigadest. Kui näiteks Itaalias sünnib karjavalvekoer karja keskel ja juhindub vanema koera käitumisest, siis Eestis on karjavalvekoerad sageli liiga noorelt loovutatud ja neil puudub n-ö vanemlik eeskuju.

Kindlasti tuleb koertel keelata mängukäitumine kohe, kui see ilmneb. “Koerad tahavad mõnikord lammastega mängida, aga kui koer juba suuremaks kasvab, ei ole lammas koerale enam võrdväärne mängupartner ja koer võib lammast vigastada,” rääkis Otstavel. “Sellised asjad juhtuvad siis, kui sul on suured karjamaad ja noored koerad ning ei ole vanu koeri peale passimas, aga noor koer teeb ikka igasugu lollusi.”

Selleks, et karjavalvekoerad lambapidajale võimalikult palju kasu tooksid, soovitab asjatundja lambapidajatel ennast koolitada. “Kutsikatel on hästi palju individuaalseid erinevusi ja see on suur oskus, kuidas selleks tööks kutsikaid valida ja kuidas neid kasvatada,” rääkis Teet Otstavel. “Midagi ei ole teha, me maksame lihtsalt kooliraha seni, kuni hakkame täpselt aru saama, kuidas nende koertega tuleb ümber käia,” lisas ta.

Teet Otstavel ütles, et tema hinnangul on Kaido Eigo koerad arengus edasi liikunud. “Ma nägin ise seda faasi, kui nad hakkasid ümber kasvama ja asjale pihta saama ning nagu ma asjast aru olen saanud, on koerad mõistuse pähe võtnud,” lausus ta.

Rakenduslik uuring “Huntide ja koerte osa lammaste murdmisel Eestis – kiskjaliigi tuvastamiseks sobiliku metoodika väljatöötamine ja rakendamine” on valminud keskkonnaagentuuri suurulukite seire osakonnas. Uuringu tulemused ei ole otseselt seotud keskkonnaameti teostatava kiskjakahjude tuvastamise ja kahjude hüvitamisega. Küll saab uuringu tulemusi kasutada ekspertide koolitamisel, kahjutekitajate leviku ja erinevate kahju tekitavate liikide analüüsil jm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 124 korda, sh täna 1)