Eesti suuremaid põllumajandustootjaid ühendav Eesti põllumeeste keskliit ei poolda kiviaia taastamise toetuse jätkumist. Keskliit soovitab uues maaelu arengukavas kiviaedade taastamiseks ette nähtud 3 miljonit eurot suunata hoopis keskkonnasõbraliku majandamise meetme rahastamiseks.
“Saame aru korras kiviaedade olulisusest külade väljanägemises teatud piirkondade jaoks, kuid oleme veendunud, et eeloleval finantseerimisperioodil on põllumajanduses ja maaelus palju hoopis olulisemaid lahendamist vajavaid probleeme,” märkis Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu möödunud nädalal põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas, mis sisaldab põllumeeste ettepanekuid seoses MAK 2014–2020 eelarve suurenemisega otsetoetuste arvelt.
Saaremaa põllumeeste liidu juht, aasta põllumees 2013 Tõnu Post ütles, et toetuse jagamine kiviaedade taastamiseks on muutunud nonsensiks ja tema seda enam ei poolda. “Esimeses voorus oli see toetus mõneti nagu tervitatav ja tehti ilusaid asju, aga nüüd on see pööratud ju täpselt selliseks rahapumpamise kohaks,” leidis Tõnu Post. “See ei tooda ju midagi tagasi, aga esmajärjekorras on vaja toetada neid tootjaid ja firmasid, kes tekitavad eksporti ja maksavad riigile maksusid, millest riik elab,” lausus Post.
Samuti ei poolda kiviaia taastamise meetme avamist uuel perioodil Eesti põllumajandus-kaubanduskoda (EPKK). “Saame küll aru korras kiviaedade olulisusest külade miljööväärtusele teatud piirkondades, kuid oleme veendunud, et eeloleval finantseerimisperioodil on põllumajanduses, toidutootmises ja maaelus olulisemaid lahendamist vajavaid probleeme,” märkis EPKK juhataja Roomet Sõrmus, kelle sõnul on aedade taastamist võimalik toetada ka Leaderi vahenditest.
Põllumajandusministeerium tegi maaelu arengukava 2014–2020 juhtkomisjonile ettepaneku lisada uue maaelu arengukava eelnõusse kiviaedade taastamise toetus alles 29. oktoobril.
Kiviaedade taastamiseks on perioodil 2014–2020 kavandatud 3 miljonit eurot, millega on võimalik toetada kuni 145 km kiviaedade taastamist.
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja juhataja ülesannetes Marko Gorban ütles, et praegu on uus maaelu arengukava saadetud ministeeriumidele ja sotsiaalpartneritele kooskõlastamiseks. Lõpliku otsuse, milline tuleb uus maaelu arengukava nii meetmete kui ka eelarve poolest, teeb vabariigi valitsus ja selle peab omakorda kinnitama Euroopa Komisjon.
Gorban märkis, et kiviaedade taastamise toetuse lisamine uue maaelu arengukava eelnõusse sai võimalikuks tänu maaelu arengukava 2014–2020 eelarve suurendamisele. Kiviaia toetus aitab kaasa ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike elementide taastamisele. Lisaks sellele pakuvad kiviaiad elupaiku erinevatele liikidele, samuti pakub kiviaedade taastamine tööhõivet, eriti piirkondades, mis sõltuvad hooajalisest ettevõtlusest.
Loading ...
Mõni mees on oma aiad valmis teinud ja nüüd, kui omal pole enam vaja, arvab, et see on raha raiskamine. Silmakirjalikus!
Vorsti sisse ei jagu juustu enam ja mõni mees peab ikka kiviaeda tähtsamaks…
Oh Tõnuke, tõnuke kiviaiad on sinu jaoks nonseslikud, aga mida arvad sadadest kilomeetritest, jaburatest, hunditõrjeaedadest?
Üks teine tõnu on sigiva hundipesakonnaga viljakat tööd teinud – sinu heakskiidul!
Karjakaitset huntide eest vajavad juba enamus Saaremaa karjakasvatajaid!
Poole nendest jaburatest hunditõrjeaedadest maksab kinni Eesti maksumaksja, mitte EU.
Minu meelest need sadades kilomeetrites jaburad hunditõrjeaiad ei ole mõistlikud!
Saaremaa ei vaja hunte!
loodusevihkajast lambaomanik taas seina kratsimas, kas tööd ei ole?
Seal, kus nüüd on jõelodu,
asus halli hundi kodu,
seitse sahvrit, seitse salve –
hunt sõi sinki seitse talve,
endal kambrid kraami täis,
aga külas vargil käis,
hundinui oli kaenlas tal,
kui saaki tassis hõlma all.
Rahvas võttis malgad, notid,
vikatid ja pannid – potid,
mehed läksid hundijahti,
lasksid kurjad koerad lahti.
Susi viskas nuia maha,
jooksis paksu metsa taha.
Siin – ja sealpool jõelodu
asus ükskord hundi kodu,
hundinui nüüd kasvab seal
halli hundi õue peal.
Ikka tuleb toetada, see on üks osa kultuurist. Eriti küüniline on muidugi ohakakultuuri toetamine. Lisaks on veel eurorahade eest ehitatud külakeskused, mis enamuse ajast seisavad tühjalt ja kohalik omavalitsus halduskulud kinni plekib.
Maade asjatu niitmine ja kiviaiad peaksid küll toetuseta olema.Põllumees niitis,et loomadel oleks ninaesine ja kiviaiad sündisid põllult korjatud kividest,mereäärest pole vaja kive korjata.