Kas saare noored uimastita enam elada ei saa? (3)

Kas saare noored uimastita enam elada ei saaOli aasta 2000, kui kirjutasin pea sama pealkirjaga pikema loo (Riigikogu Toimetised 2/2000 lk 50… 65). Tõin võrdluseks arve – kui palju oli Eestis varem aastate kaupa avastatud narkomaane. Kogu Eesti peale avastati 1968. aastal seitse, 1975. a kuus, 1980. a viis ja 1985. a vaid neli narkomaani.

Saaremaal olid narkomaanid tundmatud veel eelmise aastasaja lõpus. 1970-ndail aastail oli kogu Saaremaa peale vaid kaks narkomaani: üks Kuressaare haigla meditsiiniõde, teine Siberis poliitvangidele ehitatud surmalaagris töötanud meditsiiniõde, kes päästis ühe saarlase näljasurmast. Abiellus temaga pärast Stalini surma ja tuli koos temaga Siberist Saaremaale, mehe kodumaale. Tundsin mõlemat.

1980-ndatel aastatel oli Eestis narkomaane alla 200, enamik endised kriminaalvangid, vähem meditsiinitöötajaid. Kui palju on Eestis ja Saaremaal narkomaane aastal 2013 – kes teab?

Suguvõsad uppusid viinaloiku

1970-ndail aastail osalesin uurimuses vaimuhaiguste levikust Kingissepa rajoonis (s.o Saare maakonnas). Püüdsime küsitluste abil selgust saada, kas Saaremaal on “alkoholilembesid” suguvõsasid, kus joodikuid on tavalisest enam. Oli. Suutsime leida kolm suguvõsa, kes olid kuue-seitsme põlvkonna kestel aeglaselt viinaloiku uppunud. Ühe suguvõsa viimane esindaja jõudis elu lõpuaastal istuda juba Kuressaares Rae keskuse ukse ees toredal puitpingil.

Minu töine elu on võimaldanud mul osaleda huvitavates aruteludes: kas alkoholi- ja uimastisõltlastes pole järsku alanud inimese aeglane mandumine, taandareng, kas salapattude koorma all algab mõnes suguvõsas tagasi ahviks vajumine?

Paljude alkoholi- ja uimastisõltlaste järglasi ootab vaesumine – vanemad ei investeeri laste haridusse. Säärastes (viletsa pärilikkusega reostatud!) suguvõsades on iseloomulik vaesumine mitme põlvkonna kestel. Juba vanemad ei viitsi olla ausa tööga parema elujärje poole pürgijad. Pingutada, et lastel oleks jõukam-parem elu. Nende lapsed omakorda ei vaevu koolis õppima-tuupima. Pigem eelistavad nad poppi teha. Alustada juba algkoolis suitsetamisega ning tänapäeval juba “rohu” popsutamisega.

Laste õpihimu languses ei saa isegi vene okupatsiooni süüdistada, sest 1980-ndail aastail kehtis Saaremaalgi üleüldine sunduslik keskharidus, mida tuli õpivaenulikele joomarite lastele sagedasti lausa “kaela määrida”. Joodik oli 1970-ndail aastail nõukogude võimule siiski nn sotsiaalselt lähedane isik. Teda usaldas nõukogude võim kui proletaarlast.

Kuressaare joodik saadeti liiga lärmakate laaberdamiste eest tollal kõige enam üheks-kaheks aastaks tasuta sundravile ravi- ja tööprofülaktooriumisse. Sinna oli Saaremaal 1970-ndail meestest-naistest pidev järjekord.

Alkoholi- ja narkosõltlasel on Eesti üleminekul turumajandusele töötamisega raskusi. Pole oskusi ega erilist viitsimist tööd rabada. Sestap püüavad paljud neist lasta end tunnistada püsivalt töövõime kaotanuiks (näit 60% või 80%), põhjenduseks joomine, narkosõltuvus, laiskus või HIV-nakkus. Kas püsivalt töövõimetute arv on Saaremaal viimase 25 aastaga kasvanud? Kui palju on nende hulgas inimesi, kes on töövõimetud psüühikahäirete (näit alkoholism, narkomaania ja nendega kaasnevad häired) pärast?

Üpris sageli ei oska need “riiklikud töövõimetud” aga selgitada, mida nad õieti oma töövõimest kaotanud on, mida nad üldse on elus teha osanud. Juba koolipõlves ei viitsinud paljud neist koolitükke õppida. Hiljem veetsid aastaid vanglas, kuni lõpuks said nn pikaajalise tööotsijana tööbörsilt õiguse (teiste makstud maksude kulul) arstiabile ning lisaks pisku taskuraha. Seejuures ise sagedasti söakalt kirudes: “Kas me sellist Eestit siis tahtsime?”
Kuna nood kärakamehed saavat liiga väikest “kodanikupalka”. Nende alkoholi või narkootikumide tarbimise käigus kaotatud (?!) püsiv töövõime (?) väärivat enamat. Ning ähvardavad suureliselt minna Eesti riigi “ihnsuse” peale solvunult üldse Soome elama. Nende kangastustes ootavat seal kõiki alkoholilembeseid ja narkareid kõrged pudrumäed ja magusad kissellijõed. Tööd ei pruukivat üldse teha, aga abiraha makstavat rammusat.
Koduteenriks määratavat neile aga personaalne sotsiaaltöötaja. Kui mõnest saavadki “kalevipojad”, on kirumine sama vägev. Ja taas üritavad nad pageda invaliidiks tunnistamise avalduse kirjutamise kaudu.

Kas alkoholihädadest on veel vähe?

Eelmise sajandi lõpuneljandikul terendas saarlaste elulühendajana kogunisti kaks uut surmatoojat – uimastid ja HIV. 1980.–2000. aastani käisin palju kordi neil teemadel Saaremaal esinemas. Minu hämmastuseks ei suutnud tollal koolides isegi paljud pedagoogid uskuda, et veerandsajandi pärast ei piirdu saarlaste eluhädad enam üksnes alkoholisõltlastega. Saare- ja Muhumaal hulguvad surmakulguritena ja lõimuvate tulnukatena ringi narkosõltlased ja HIV-positiivsed. Aga kas teate, mitu eurot abiraha sellistele igas kuus Saaremaal valdade kaupa kulub? Samas jääb maksuraha laekumata.

Eksisid need, kes 25 aastat tagasi väitsid: saarlased on nii kindla meelega ja töökad, et neist eales vurlesid, narkomaane ega HIV-positiivseid ei saa. Nad jätsid arvestamata narkoärikate osava turundustegevuse. Varsti nõutakse juba nn kergete narkootikumide laiatarbekaubaks muutmist. Pange tähele – see on väga suurt äritulu tõotav! Kas tõesti – narkootikumid igasse Saaremaa kooli?

Juba mitmendat aastat on käigus üleilmne narkodiilerite pressing: ÜRO 1992. aasta narkokeeld tuleb tühistada. Selline keeld olevat inimõiguste (teha äri!) kitsendamine. Üks noor narkomuulast Saaremaa neiu tabati alles hiljuti Lõuna-Ameerikas. Ootab seal kohut ja loodab lihtsameelselt saarlasi end vabastama.

Inimesed võiksid oma peaga mõelda, kas alkoholiga kaasnevatest hädadest on tõesti veel vähe, et on vaja lisaks narkohädasid?

Meenutan: täna on HIV ja uimastisõltuvus ravimitablettidega ikka veel väljaravimatud. Toime ei tulda isegi alkoholisõltuvusega, mis iseenesest oleks lihtne – tarvitseks vaid suu omaenda otsusega hoida hundijalaveele suletud. See ravimeetod on 100% toimiv ja täiesti tasuta.

Aga XXI sajandi noored saarlased juba enam narkootikumideta edukalt toimida ei suuda. Senine levik on olnud väga kiire.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 778 korda, sh täna 1)