Tarmo Kõuts saab homme 60-aastaseks (4)

Tarmo Kõuts saab homme 60aastaseks

HOMNE JUUBILAR: Praegu tegutseb Tarmo Kõuts Euroopa Liidu merendusjulgeoleku alal ja hoolitseb oma toreda merelise vaimuga kodu eest Keila-Joal. Foto: arhiiv

Mõeldes 2002. aastal viitseadmiraliks ülendatud saarlasele Tarmo Kõutsile, tundub see auväärseks nimetatud juubilar, meremees ja riigitegelane üllatavalt noorevõitu. Ta on jõudnud oma töömeheeas teha nii palju häid tegusid, et nende kordamiseks läheks vaja mitut mandrimeest.

Põgusas tähtpäevalises tagasivaates tahaks puudutada 27. novembril 1953. aastal sündinud Tarmo Kõutsi päritolu ja tegevuse olulisemaid tahke, mille kirjeldus ametlikes elulookirjeldustes napisõnaliseks jääb. Kas või see asjaolu, et oma alghariduse sai ta endises Tõlluste mõisas asunud neljaklassilises koolis ja vedusat tuult tiibadesse kogus veel Pihtla 8-klassilises koolis, mille lõpetas kiitusega.

Need esimesed maakoolid oma mõnusate õpetajatega vormisid nooruki mitmekülgseks, ennast nägevaks, tahtejõuliseks ja otsusekindlaks elluastujaks. Kahjuks neid olulisi tarkuse külasepikodasid tuntud inimeste elulugude leksikonides enam ei mainita, justkui ülikool oleks see ainus ja õige.

Merekooli unistust püüdma

Tarmo sünnikodu asus praeguses Pihtla vallas Tõlluste ja Sandla mõisa vahel. Just Aasa õuest olevat kunagine piir läbi läinud. Kodus toimetasid sõjast tervena tagasi tulnud, filosoofilise mõtlemisega ehitusmehest isa ning ilu ja rõõmu kandnud ema. Tublid vanemad jättis Tarmo kodu hoidma, kui läks 1969. aasta sügisel Tallinna merekooli oma unistust püüdma.

Konkurss sinna erilisse kooli oli tol ajal meeletu, paljud astusid ette kiituskirjaga taskus. Noormees, kes oli koolipõlves juba harrastanud maadlust, mis õpetab eluvõitluses hea matemaatik olema, võeti laevajuhtimise erialale vastu. Mereellu, mis saigi tema tuleviku nurgakiviks.

Laevajuhtimise eriala kursandid pääsesid juba esimese kursuse järel suvekuudel laevadele praktikale. Madruseametist alates. Nii tehti merega tutvust, õpiti töövõtteid ja nähti võõraid sadamaid. Tarmo Kõuts rääkis, et 1971. aastal seisnud nad suure laevaga Angola sadamas, just kodusõja lõppemise päevil. Laevas olnud ka 1500 tonni vaatides bensiini. Tagasitõmbuvad Unita mehed saanud lastist teada ja üritanud laeva õhkida. 35 päeva kestnud pinged laeva ümber. Kuuba internatsionaalid võtnud nad lõpuks oma kaitse alla. Granaadikastid ja automaatrelvad toodud tekile. Ja bensiin lossiti kaile. Lastiruum olnud bensiiniaurudest paks. Üks säde ja eluvalgus kaob. See oli laevaohvitseriks kasvamise aeg.

1973. aastal lõpetas Tarmo Kõuts Tallinna merekooli ja algas tüürimehe elu Eesti merelaevanduse laevadel. Laevakapteniks tõusmiseks oli aga vaja kõrgemat mereharidust. Ta ei tahtnud selleks Leningradi minna. Asus oma haridust täiendama hoopis kaugõppe teel. Õppis Kaliningradi kalatööstuse ja kalamajanduse tehnikainstituudis laevajuhtimise teaduskonnas, mille diplom kindlustas kaptenikoha ka kaubalaevadel.

1985. aastal lõpetas Tarmo Kõuts instituudi ja jätkas meresõitu juba kaptenina. Mäletan teda sellest ajast ka mereterminoloogia komisjoni koosolekutel “Mereleksikoni” artiklite arutamisel asjalikku nõu andmas.

Ehitas üles Eesti piirivalve

Eesti taasiseseisvumise päevil võttis Tarmo Kõuts 1990. aastal oma õlule vastloodud merehariduse keskuse juhtimise. Mereterminoloogia komisjon jätkas oma tööd tema kabinetis Estonia puiesteel. Merekooli õpilased hakkasid kandma kadetivormi ja nimetust.

1993. aastal sai Tarmo Kõutsist Eesti piirivalveameti peadirektor. Sisuliselt kujunes see töö Eesti piirivalve ülesehitamiseks. 1998. aastal anti talle kontradmirali auaste. Järgnevalt määrati ta aastal 2000 Eesti kaitseväe juhatajaks. 2002 ülendati viitseadmiraliks. Kaitseväe juhataja vahetus 2006 ja järgmisel aastal valiti Tarmo Kõuts riigikogusse.

Ta püüdis seal esitada eelnõusid meie merelaevanduse olukorra parandamiseks, kuid erakonna noored mehed pidasid merelisi probleeme teisejärguliseks, mis sundis Tarmo Kõutsi poliitikast tagasi tõmbuma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 511 korda, sh täna 1)