Saaremaa lehmade sõnnikust võib tulevikus saada autokütus (4)

Eesti riik on võtnud endale kohustuse suurendada taastuvate kütuste kasutamise osakaalu maismaatranspordis. Seega võib Saaremaal lisaks Jööri biogaasijaamale kerkida veel mitu uut jaama.

Tallinna tehnikaülikooli keskkonnabiotehnoloogia doktorant Peep Pitk rääkis Saaremaa ettevõtjatele korraldatud biometaani infopäeval, et arvestades lüpsi- ja seafarmide paiknemist võiks Saaremaale rajada näiteks kolm biogaasijaama. Statistilis-teoreetilise arvutuse kohaselt oleks nende maksimaalne kogutoodang 2,7 MW elektritootmisvõimsust või 5,4 miljonit kuupmeetrit metaani. Väidetavalt piisaks sellest, et katta Saaremaa ühistranspordi aastane vajadus.

Teadlane märkis, et kui auto kütusekulu on 6 liitrit kütust 100 km kohta, saab ühe lehma aastase sõnnikukogusega läbida ligikaudu 5000 km.

Biogaasijaamade asukohana pakkus Pitk välja Kärla ja Kaarma kandi ning Ida-Saaremaa. Samas möönis ta, et kolme jaama väljapakkumine on meelevaldne ja optimaalseks võib osutuda hoopis kuus väiksemat jaama. “Kõik sõltub lõpuks asukoha valikust ja millised loomakasvatajad omavahel kokkuleppele jõuavad,” selgitas Pitk.

Biogaasi tootmiseks on Saaremaal olemas järgmine ressurss: ligikaudu 100 000 tonni lehmasõnnikut 13 suuremast farmist ja toiduainetööstuse biolagunevad jäätmed. Täiendavalt saaks kasutada 40–50 000 tonni erineva kvaliteedi ja päritoluga rohtset biomassi. Rohtse biomassi alla kuuluvad näiteks luhahein ja toetusalused niited ning rohusilo väheväärtuslik kolmas ja neljas niide. Samuti sobivad biogaasi tootmiseks roiskunud silo, söödajäägid ja põhk.

Peep Pitk ütles, et eelkõige on biogaasi tooraine vedelsõnnik, millele saab tahket sõnnikut juurde lisada. Teisalt sõltub biogaasi potentsiaal väga palju sellest, millega loomi söödetakse, kui suur on piimatoodang jne. 17 võrreldud läga keskmine tootlikkus oli 15 m3 metaani tonni kohta, kuid parim näitaja oli 25 m3 metaani tonni kohta ja madalaim 9 m3 tonni kohta.

Bensiinist odavam

Saaremaal oleks biogaasi kasutamine autokütusena üsna tõhus, sest vähemalt seni puudub siin odav maagaas ning biokütuse omahind on kolmandiku võrra odavam kui bensiinil ja diislikütusel. Samas on selge, et kui Mandri-Eestis ehitatakse välja biometaanivõrk, jääb Saaremaa sellest välja ja siin saab gaasi tanklasse transportida balloonides.

See, kas biogaasijaamas hakatakse tootma elektrit ja soojust või autokütust, sõltub majanduslikust tasuvusest. Saksamaal biogaasi teemal magistritöö teinud Peep Pitk märkis, et kuigi Saksamaa eestvedamisel käsitletakse biogaasi tootmist ennekõike energiatehnoloogiana, siis algselt oli biogaasi tootmine rakendatud eelkõige jäätmekäitluse tehnoloogiana, mis võimaldaks stabiliseerida biolagunevad jäätmed ja väärindada selle jäägi uuesti taimekasvatuses väetisena. “Energia tootmine on selle tehnoloogia lisaväärtus, mitte põhieesmärk,” nentis Pitk. Ta lisas, et kui biogaasi tootmist tutvustada eelkõige jäätmekäitluse ja väetisena väärindamise seisukohast, on ka põllumajandussektori huvi biogaasi tehnoloogia vastu oluliselt suurem.

Saaremaa piimaühistu nõukogu liikme Tõnu Posti sõnul ei ole Saaremaa tootjad biogaasijaamade rajamise vastu. “Eestis on neid püsti pandud ja miks ka mitte – täiesti võimalik,” lausus Post. “Põhimõtteliselt me vastu pole, aga kuhu ja millal need teha ja kas autokütusena kasutada, seda on vara öelda.”

Riik hakkab biogaasi toomist toetama

Bioenergia tootmiseks pakuvad järgmisel eelarveperioodil investeeringutoetust nii keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) kui ka uus maaelu arengukava (MAK). MAK-i bioenergia meede toetab bioenergia üksuste rajamist põllumajandusettevõtete juurde, käsitledes biogaasi tootmist kui jäätmekäitluse tehnoloogiat.

Keskkonnainvesteeringute keskuse juhatuse liikme Lauri Tammiste sõnul peab Eesti tulenevalt EL-i keskkonnanõuetest 2020. aastaks tõstma taastuvenergia kasutamise osakaalu maismaatranspordis 10 protsendile. Elektriautode kõrval on selles põhiroll biometaani kasutamisel.

Järgmisel eelarveperioodil jagab KIK toetustena biometaani kasutuselevõtu edendamiseks kümneid miljoneid eurosid. Vaja oleks toetada nii biogaasi tootmist, tanklate infrastruktuuri rajamist kui ka nõudlust (autode ja busside soetamine). See, kas hakatakse toetama väärtusahela kõike kolme gruppi, sõltub paljuski sellest, kuhu liigub aktsiisipoliitika. Samuti sellest, kas tulevad mingisugused toetusinstrumendid biometaani kasutamisel.
Näiteks plaanib Tartu maavalitsus maakonnaliinide hanke tingimustesse kirjutada nõuda kasutada liinidel teatud mahus gaasibusse ja miks mitte ka biogaasi, sest Tartusse on kavas ehitada biogaasitehas.

Väga tugevalt mõjutab biometaani turu arengut see, kas aktsiisipoliitikaga hakatakse vahet tegema maagaasil ja biometaanil või mitte. Eesti biogaasi assotsiatsioon, KIK ja ka majandusministeerium ei pea Tammiste sõnul õigeks, et aktsiisipoliitika käsitleb praegu kodumaist taastuvenergiat ja imporditud fossiilkütust ühtemoodi. Aktsiisivabastuse tõttu on maagaas praegu biometaanist odavam, mis tähendab, et enamik tarbijaid eelistab nii või teisti biometaani asemel maagaasi, märkis Tammiste.

Tema sõnul valmib biometaani meede 2014. aasta keskel. Siis on ka selge, millised on abikõlbulikud tegevused ja millise toetusmääraga ning millisele sihtgrupile need mõeldud on.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 848 korda, sh täna 1)