RAND ON PARAFIINI TÄIS: Toimetuses eile tehtud katse näitas, et aine ei sula ega põle, vaid selle kogus väheneb kuumuse mõjul särisedes. Mingit ebameeldivat lõhna seejuures ei eritunud. Foto: Irina Mägi
“Kallis kaasmaalane, tule ja aita ära koristada laiaulatuslik parafiinireostus, mis riivab silma ja rikub loodust!” Selline üleskutse ilmus eile Saarte Hääle veebi kuulutusterubriiki.
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri kinnitusel selline üleskutse nendega kooskõlastatud ei ole. “Meie ja päästjate sõnum kohalikele omavalitsustele oli, et reostuse koristamine on omavalitsuste korraldada,” kinnitas Haamer. Millist mõju avaldab liivaga segunenud parafiinile merevesi, ta oletama ei hakanud.
Reostus jääb Salme ja Torgu valla randa, kokku umbes 30 kilomeetri ulatuses. Konkreetset tähtaega koristustöödeks antud ei ole, sest tegemist on töömahuka protsessiga.
Torgu vallavanem Tiit Põld on küsimust kuuldes selges kimbatuses. “Praegu on valget aega vaid siis, kui tööealised inimesed on tööl ja koolilapsed koolis,” märkis ta.
Seega ei saa vallavanema sõnul elanikke üles kutsuda koristustöödel vabatahtlikult osalema. Ühe võimalusena näeb ta kohustada maaomanikke koristama randa nende kinnistu piires. Kuid enamik maaomanikke on kas mandril või välisriikides.
Päästeamet on lubanud anda kindad ja kilekotid. Miks riik ise koristustöödega ei tegele, Põld öelda ei oska.
“Loomulikult ei saa eeldada, et kord viie aasta jooksul juhtuva õnnetuse puhuks peetakse mingit hulka inimesi palgal,” arvas ta. Samas on vallavanema arvates taas tegemist olukorraga, kus riik lükkab oma kohustused omavalitsuse kaela.
Peamised reostuspiirkonnad on Põllu teada Kaunispe sadamas ja Türju rannas. Seda, et reostusmaterjalist võiks küünlaid või tulehakatist teha, ta soovitada ei julge.
“Kui reostus avastati, võeti proovid. Vastus minuni jõudnud ei ole. Kuid üks kohalik väitis, et see parafiin mitte ei sula, vaid põleb. Las tuleb vastus, et tegemist on inimestele ohutu materjaliga,” soovitas ta küünlameistritel kannatust varuda.
Päästeameti pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnul tulenes otsus teha reostuse koristamine ülesandeks kohalikele omavalitsustele seadusest.
“Hädaolukorra seadus antud juhul ei rakendunud, sest reostuse kogumaht jäi alla viie tonni ja see pole loodusele piisavalt ohtlik,” selgitas pressiesindaja.
Samas on päästeamet igati valmis omavalitsusi aitama. “Kuid tänase seisuga pole keegi meie poole abi saamiseks veel pöördunud,” kinnitas Saaremets.
Loading ...
Hea nali oleks, kui selguks, et tegu polegi parafiiniga vaid hoopis plastilise lõhkeainega. Kuigi tegu poleks väga kergesti plahvatava materjaliga oleks riigil ilmselt jama kui palju
Alles oli mingi suur kriisiõppus, kus palju asjapulki osales, nüüd aga tõeline reostus on jäätud kahe vaese valla õlgadele.
Hea näide koostööst ja koostöö kordineerimisest!
Kohe kuidagi ei saa aru, mille kuradi pärast on meil vaja seda mittemidagi tegevat maavalitsust, kelle asi on kriisiolukordades tegutsemine.
Kui inimesed peaksid seda saasta kokku nüüd koguma, siis kuhu see viiakse, kas visatakse prügi sisse.
Kui korralik inimene viib selle ohtlike jäätmete hoidlasse, siis kes selle eest maksab?
See on jälle üks hea näide sellest, kuidas KOV ei suuda talle pandud ülesandeid täita. Kui ei suudeta ära koristda isegi mitte väikest kogust reostust, mis siis veel saab kui tuleb tõsine hädaolukord
(Õppijale:) “Kui ei suudeta ära koristda isegi mitte väikest kogust reostust, mis siis veel saab kui tuleb tõsine hädaolukord”
Tõsise hädaolukorra puhul rakendub Hädaolukorra seadus, kriisireguleerimine toimub vastavalt riiklikus kriisireguleerimiskavas sätestatule ja omavalitsuste kulud kaetakse vastavalt Eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise finantseerimise alustele ja korrale jne.
Hetkel pole tegu ei hädaolukorraga ega kriisiga ja kas tegu on üldse reostusega — see pole ka veel selge, sest pole ju veel vastust, millega üldse tegu.
Kunagi oli Eestis sõjaväestatud päästeüksus. Siis aga toimus Eestis ühel ja samal ajahetkel midagi täiesti vastandlikku — sõjaväestatud päästeüksus likvideeriti ja samaaegselt hakati rääkima alternatiivteenistuse vajalikkusest.
Vägisi tekib klassikaline küsimus;”Kas sellist Eestit me tahtsimegi?” Ikka viie rikkama hulka… aga kuidas oma rahvas tegelikult elama peab ja säärases olukordadega hakkama peab saama on äärmiselt savi!!!
nüüd tuleb välja, et see kraam kiirgab ka.
Küsimus;miks ei ole välja selgitatud reostuse tekitajat ja kohustatud teda reostuse likvideerimist organiseerima ja teostama? Kuna artikklis ei kajastu kuidas reostus tekkis oleks minulgi huvitav teada kuidas siis selline asi tekkida sai?
Oh sa raks, kus nüüd alles saavad Salme ja Torgu asjapulgad enestele ja loodetavasti ka vallarahvale küünlaid jõuluks valmistada. See saab uhke vaatepilt olema, kui jõulude ajal särab terve Sõrve poolsaar tuledes justkui juudi jõulupuu. Vaesed Väntjalad võivad oma tuugenid täiesti seisma panna, kelledel seda elektrinastukest ikka enam vaja on.
Laevades kasutatav diiselkütus?
Tuleb selgeks teha reostuse algallikas!
Mida koos sellega veel merre, õhku-vette lasti?
Kui see on venelaste gaasijuhtmest pärinev jääkprodukt, siis hakkab seda ju regulaarselt sealt tulema!
Kuidas saab riik nii hoolimatu olla ja nii külma kõhuga võtta sellist asja? Või on keegi munepidi suure karu lõugade vahel?
Kuule sõber, kus sa siin riiki näed? See mis siin prtaegu reformistliku valisemise all toimub meenutab pigem ENSV-d või AS Eesti Wavariiki.
Järjekordselt tuleb tõdeda, et “reostus” “hilines” täpselt 1 nädala jagu. Kui oleks tegu valimiseelse olukorraga, oleks parafiin juba koristatud! Torgu vallavanem suunab pahameelt riigi suunas aga seadustest tulenevalt on vallavalitsus kohapealne riigi esindaja. Artiklis on kirjas, et Päästeamet on oma abi pakkunud. Silma jääb pigem vallavalitsuse passiivsus. Ja miks ei suudeta reostuse algallikat välja selgitada?
Millisest seadusest tulenevalt on vallavalitsus kohapealne riigi esindaja???!!!
Reostuse allika selgitamisel tuleb piiritleda seda, millal sai sellest asjast “reostus”. Meres hulpiv junn on riigi probleem, rannikule jõudnud “junn” on omavalitsuse probleem. Omavalitsuse poolt vaadatuna on reostuse allikas meri.
Vaiki kui võid- ära näita välja oma ebakompententsust.Reostuse algallika väljaselgitamist küsid, kes seda sinu arvates peaks tegema- ka vald või?
Paneb seisma, et vähe pole
… ja on vaesematele inimestele kõhutäiteks ka.
Tegelikult on tegu pikaajalise diiselkütte settega, mis on mingilt laevalt diislitankide puhastuse käigus üle parda pumbatud. See on pehme ollus, mis sarnaneb parafiiniga.
Ollus on olemas, käsk on antud koristada, aga kindlaks pole täpselt tehtud, mis kemikaaliga meil tegemist on.
Küünlamõtted tuleks unustada!
Saab tegu olla sellise settega? Halloo! Enamik tuli küll känkratena nagu sulas olekus, kuid tuli ka plaatidena!
Kas Päästele peab tõesti keegi avalduse kirjutama, et olukorraga midagi ette võetakse? Ehkki abipalve puudub, see olukord ei ole enam normaalne! Reostustõrje õppusi toimub, kuid valmisolek endiselt null. Mida andis kriisiõppus? Veeretame palli, sina teed, ei sina, hoopis sina pead tegema.
Eneseharimine ei tee kunagi paha.
https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006
Eriti tasub lugeda §9 ja §11
Häda selles ongi, et alati on üks “SEADUS”, mille oleme MEIE iseendi takistamiseks väljamõelnud. Seadus ei keela enda põletamist avalikus kohas, kas lähen ja põletan end, seadus ju lubab? Seadus käsib jalgratturil tuled põlema panna, valan bensiini ja viskan tiku? Seadus on üks kaval ja väänatav asi.
semu käis nädal tagasi ja korjas ja täna korjas veel pagasniku täie, sest katsetas, et põleb hästi ja kaua, vot nii. Midagi hullu pole ja tasuta pealegi.
Testküünlad valmis, põletanud veel pole, aga kui toaküünlaks ei kõlba, siis õueküünal imeline.
Tundub, et see reostus ei piirdu ainult Sõrve randadega. Avastasin täna ka Vätta poolsaarel Ennu küla rannas samasugust reostust. Enamus leitust olid mere poolt juba väikesteks tükikesteks pudenenud ja vee piiril oli näha lausa helbelist hõljumit, üks tükk oli suurem ja meenutas neljakandilise paksema plaadi nurgast murdunud tükki. Selline “saak” siis kinnistu 400 meetriselt rannapiirilt. Tulnud on see nähtavasti viimase suurema tuulega paar päeva tagasi. Tahaks siiski infot, millega tegemist, sest karjamaal on suvel loomad ja karta on, et kõike ei õnnestu siit mudahunnikust üles leida. Nii et reostus on siiski palju laiem ja mõni asjaomane instants võiks siiski ilma avaldusi esitamata tegutseda