Kooli vahetamisel on sada ja üks põhjust (2)

Kooli vahetamisel on sada ja üks põhjust

SISSETULNUD: Kairi Ansper (vasakul) ja Merlin Knude on mõlemad valinud oma gümnaasiumiks KG. Merlin on siia tulnud lausa teisest Eesti otsast. Foto: Tõnu Veldre

Ilmselgelt ei pane suur osa õpilasi gümnaasiumi lõpus enda järel kinni sama koolimaja ust, mille nad 12 aastat tagasi avasid. Koole vahetatakse peamiselt maakonnasiseselt, tullakse ka mandrilt ja minnakse mandrile, muu hulgas proovitakse sisse saada ka Eesti eliitkoolidesse.

Tänapäeval on hariduse omandamiseks palju virvatulukestena meelitavaid võimalusi. Põhjusi, miks õpilased koole vahetavad, on alates keskkonna värskendamise soovist kuni konfliktideni kaasõpilaste ja ka õpetajatega.

Tullakse ka mandrilt

“Mulle tundub mõistusevastane, et ma peaksin käima 12 aastat ühes majas,” ütleb Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Vahur Varris, kes tuli ühisgümnaasiumisse Kuressaare gümnaasiumist. Tema jaoks oli kooli vahetamine väljakutse, saamaks teada, kas ta suudab hakkama saada ka teistsuguses keskkonnas.

Leisist KG-sse haridust omandama tulnud Kairi Ansper ütleb, et maakoolis oli üritusi üpris kesiselt. “Rahvas ei olnud just kõige huvitavam ning ma kangesti tahtsin, et gümnaasiumiaastatest jääks õppimise ja kodus istumise asemel meelde põnevaid seiklusi,” räägib ta.

Uue kooli valik on seevastu keeruline: tuleb teha otsus, mida hiljem ei kahetsetaks. Mitmed õpilased arvestavad uue õppeasutuse valikul ka näiteks igal aastal suurt tähelepanu pälvivat gümnaasiumide reastamist riigieksamite tulemuste järgi. Loomulikult kuulatakse lähedaste nõuandeid ning eks igaühel ole ka oma isiklik eelistus. Kooli tasemele pööratakse tähelepanu erinevalt: on neid, kes otsivad samatasemelist gümnaasiumi, teised aga senisest paremat õppeasutust.

Merlin Knude tuli Kuressaare gümnaasiumisse Peipsi ääres asuvast Alatskivi gümnaasiumist. Sisuliselt sõitis ta uude kooli, mis asub Eesti teises otsas. “Võimalusi oli palju,” meenutab ta olukorda pärast põhikooli. Uued tutvused ja uus keskkond olid tema sõnul ahvatlevad.

“Saaremaa on mulle alati südamelähedane olnud ning kui tuli aeg valida, kuhu kooli lähen, öeldi mulle naljatades, et mine Kuressaarde,” räägib nüüdne KG õpilane.

KG-st SÜG-i läinud Liis Lepik oli koolivahetamisele mõelnud juba varem. Kaheksandas klassis oli see käik tundunud siiski liiga varajane. “Olin tegelikult kuni paberite kooli viimiseni kahevahel ega teadnud veel sama päeva hommikul, kuhu ma lähen. Sisetunne oli vast kõige suurem põhjus,” arvab ta.

Ükski muutus ei möödu raskusteta. Uues koolis on kõik võõras ja sissesulandumine ei pruugi olla just lillepidu. Hirm uute õpetajate ja uue õppeasutuse ees pole mingi imeasi.

Merlin Knude sõnul oli õpetajate tase kohati lihtsalt väga erinev. Kui oled harjunud teatud tunnis hästi lihtsalt läbi saama, siis uues koolis võib selle ainega raskusi tekkida.

Eliitkoolis testimas

Saaremaal on ka õpilasi, kes on käinud mandri koolidesse sisseastumiseksameid tegemas, kuid on lõpuks erinevatel põhjustel siiski kodukandile truuks jäänud.

Nüüdne SÜG-i õpilane Brenda Rauniste arvab, et eliitkool on paljude unistus. Sealt saab hea hariduse ja võimalusedki on suuremad. Tema valik oli Tallinna inglise kolledž. Ta oli enda jaoks teadvustanud, et sama tempoga kui ta KG-s harjunud oli, ta enam jätkata ei saaks. “Tase on seal kõrgem, mistõttu tuleb endale teadvustada, et hinded võivad tulevikus madalamad olla,” oli ta enda sõnul muutusteks valmis.

Katseteks ja katsetel tuli tema kinnitusel vaeva näha. “Pärast katseid öeldi, et kui koht vabaneb, saan sisse. Jäin siiski enam-vähem rahule, vähemalt sain suhteliselt hea tulemuse ega pidanud endas pettuma,” ei näe ta eliitkooli mitte sisse saamises maailmalõppu. Teelahkmel olles otsustas ta suunduda teise Kuressaare gümnaasiumisse. “Väga määrav tõmbenumber oli minu jaoks kabaree, ilma selleta ma keskkooliaega ette ei kujutanud,” märgib Brenda Rauniste.

Jane Kaju, kes õpib KG-s, proovis sisse saada Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumisse. Põhjuseks see, et tema arvates olid Saaremaal huviharidusega kehvad lood ja Tallinnas on ka selles osas paremad võimalused. Jane pidas silmas peamiselt tantsuõpet, mis teda eriti huvitab. Esimeselt katselt sai ta läbi, kuid teiselt enam mitte. “Ausalt öeldes veidike ikka kripeldab sees, sest nii mõndagi jäi sellepärast ära,” tunnistab ta, kuid lisab, et oma tantsuoskust saab ta ikkagi arendada. “Gümnaasiumi jooksul olen jätkanud trenne Tallinnas ja praegu treenin juba professionaalse grupiga.”

Mandrile läheb siiski üsna palju õpilasi. Viimase kolme aasta jooksul on näiteks SÜG-ist suurele maale läinud kaheksa õpilast, kes on pärast põhikooli jätkanud õpinguid Tartu kommertsgümnaasiumis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tallinna kunstigümnaasiumis, Tallinna ühisgümnaasiumis ja Viljandi riigigümnaasiumis. Põhjuseid koolivahetamiseks jätkub. Ning kokkuvõttes on ju alati igal pool parem kui kusagil mujal.

Pia-Lotta Toom

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 946 korda, sh täna 1)