Aasta 2040 Saare maakonnas – kadakad ja pensionärid? (28)

Aasta 2040 Saare maakonnas kadakad ja pensionäridLigi kolmandik Saare maakonna rahvastikust on pensionärid – vanaduspensionäre on 23,1%, töövõimetuspensionäre 6,1 protsenti elanikest.

“Viis pensionäri ja kolm lammast kadakate vahel – aastal 2040 on sellised lood,” heidab Saare maavanem Kaido Kaasik, endine Saaremaa omavalitsuste liidu esimees ja Valjala vallavanem tulevikust rääkides kibedat nalja.

Kaasik viitab statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistikaosakonna analüüsile, millest nähtub, et praeguse olukorra jätkudes elab Saaremaal aastal 2040 veel umbkaudu 20 000 inimest, kelle keskmine vanus on üle 50 eluaasta.

Maavanema sõnul näitab elanikkonna vananemine väga selgelt, et väikeste omavalitsuste tingimustes ääremaastumine vaid süveneb – noored inimesed kolivad keskuste lähedale, kus on kvaliteetsem avalik teenus ja töökohad, Saaremaal siis Kaarma valda ja Kuressaarde.

Maavanem: otsustega ei tohi viivitada

“Juba rohkem kui aasta oleme rääkinud vajadusest ühendada omavalitsuste jõud kiiremas korras üheks tugevaks omavalitsuseks,” räägib Kaasik. “Kui me ei suuda lähiajal teha vajalikke otsuseid Saaremaa ühendamiseks, siis nähtavasti hakkavad inimesed mingil hetkel liikuma ka Kuressaarest ja selle lähiümbrusest Tallinna poole.”

Kaasiku arvates võib vajalike ja enamasti valusate otsustega viivitamine viia olukorrani, kus Saaremaa kaotab oma atraktiivsust elukeskkonnana, töökohad viiakse välja, kuna puudub tööjõud, ja tulevikku on vaid hoolekandeasutustel. “Et seda vältida, peavad tänased kohalikud poliitikud tegema tõsiseid valikuid meie tuleviku nimel,” leiab maavanem.

Pensionäride osakaalu poolest – kellest omakorda 37,2% moodustavad töövõimetuspensionärid – on maakonna omavalitsustest esikohal Kärla vald 37,91 protsendiga.

Kärla vallavanema Tiina Luksi sõnul mängivad selles, et see näitaja nii kõrge on, olulist rolli valla territooriumil Sõmeral ja Kogulas asuvad hooldekodud.

“Praktika on selline, et enamik hoolekodu elanikest registreeritakse valla elanikeks,” selgitab ta. “Tihtipeale on nad eestkostel (Luksi andmeil on Kärla vallavalitsuse eestkostel üle 180 inimese – toim) ja eestkostja on omavalitsus. Kindlasti on ka Kärla valla ülejäänud elanike seas töövõimetuspensionäre, aga arvu ajab suureks just hooldekodu rahvas.”

Ruhnu ei ole vananev saar

Rahvastikuregistri ja sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et vaid kuues omavalitsuses on pensionäride osakaal alla 30 protsendi: Kaarma vallas 23,57%, Kuressaare linnas 27,76%, Laimjala vallas 28,14%, Salme vallas 28,53%, Valjala vallas 28,33% ja Ruhnu vallas kõigest 14,9% protsenti.

“See on ju tore, et meie rahvastik suhteliselt noor on,” arvab Ruhnu vallavanem Aare Sünter. “Meil on kuidagi nii kujunenud, et aastate ja aastakümnete jooksul on tulnud nooremat rahvast, kes ei ole veel pensioniikka jõudnud. Nii palju, kui inimesi pensionile läheb, nii palju tuleb nooremat seltskonda ka juurde – kas lapsi või nooremaid inimesi. Praegu võib öelda, et Ruhnu ei ole vananev saar.”

Vallavanem tunnistab oma heameelt ka selle üle, et vaimse puude või komplekspuude tõttu töövõimetuspensioni saajaid saarel ei ole.

“Ju siis pole meie inimestel põhjust töövõimetuspensionile minna ja sellistel inimestel tahtmist meie saarele elama tulla,” räägib Sünter. “Järelikult on nad siis nii palju töökad ja võimelised tööd tegema ning need, kes seda pole, meile ei kipu.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 474 korda, sh täna 1)